Kanamuna hind on tõusnud kõrgustesse

Kanamuna hind on tõusnud kosmilistesse kõrgustesse, kuid inimesed ei jäta selle pärast mune ostmata. Foto: Marianne Loorents

Kanamunad, mida varem võis pidada võrdlemisi odavaks toiduaineks, on võrreldes viimase aastaga teinud hinnas hüppelise kasvu.

Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats märkis, et eelmise aastaga võrreldes on olnud kanamuna hinnakasv koguni 45 protsenti. “Päris kosmiline, kui vaadata, et siin muude toodete kohta räägitakse paarikümneprotsendilisest kasvust,” ütles Bats. Ta lisas, et enamik sellest hinnatõusust on toimunud alates selle aasta jaanuarist.

Bats ütles siiski, et inimesed ei jäta kallima hinna tõttu mune ostmata, vaid eelistavad pigem soodsamaid variante. “Vaadatakse omamärgitooteid, mis on reeglina soodsamad. Seda muutust me näeme, et soodsamaid valikuid tehakse,” sõnas Bats.

Vastutustundliku ettevõtluse juht tõi näite, et kui kalli kalahinna puhul oli näha, et inimesed ostsid rohkem liha, siis munade hind ei võta enda alla nii suurt summat inimese ostukorvidest ja seetõttu ei jäeta seda ka kallima hinna tõttu ostmata.

“Kui sa ikkagi mune sööd, siis ta sellist põntsu ei pane sinu rahakotile,” ütles Bats, toonitades veel kord, et tarbijad valivad pigem omamärgitooteid või kampaanias olevaid tooteid. “Suures ketis midagi ikka kuskil on kampaanias ja siis reeglina need asjad teevad ikkagi suuri müüke, seda me märkame,” sõnas Bats.

Eesti suurima munatootja Eggo juhatuse liikme Vladimir Sapožnini sõnul on hinnakasvu peamiseks põhjuseks kanade toitmiseks kasutatava sööda hinna kerkimine.

“Muna omahinnast moodustab farmi tasandil umbes 70 protsenti sööt, energiaosa on meil suhteliselt väike, mis muidu on ju toiduainetööstuses väga suur,” ütles Sapožnin. Juhatuse liige ütles, et söödahinnad hakkasid drastiliselt tõusma juba eelmisel sügisel. Peamised söödakomponentide – nisu, odra ja rapsiõli – hinnad tõusid Sapožnini sõnul lausa kordades, mitte enam protsentides.

Kui sügisel hind nüüd tõuseb, siis see on tõehetk.

Lauri Bobrovski, Äntu Mõis OÜ juhatuse liige

“Esimest korda olime me sunnitud hinda tõstma uuest aastast, siis tuli Ukraina sõda ja see pani järgmise hüppe,” ütles Sapožnin ning selgitas, et Venemaa ja Ukraina on maailmas ühed suurimad viljamüüjad.

Nende ettevõtete eri tootekategooriate puhul on hinnad tõusnud umbes 25–30 protsenti. “Kui sööt on nii kallis, siis sa pead lihtsalt hinda tõstma,” ütles Sapožnin. Juhatuse liige sõnas, et jaekaubandus võimendab hinnatõusu veel omakorda.

“Kui meie tõstame, siis jaekaubandus vaatab, et nüüd saab natuke rohkem teenida, panevad natuke endale juurde, pluss käibemaks korrutub läbi,” selgitas Sapožnin.

Sapožnini sõnul on käive tänu hinnatõusule suurenenud, kuid tükimüük on siiski vähenenud. Sellel võib mehe sõnul olla ka muid põhjuseid. “Suvel on munatarbimine väiksem. Inimesed ei söö ka kartulisalatit, vaid pigem rohelist. Siin on neid komponente palju,” rääkis Sapožnin.

Kokkuvõttes märkis juhatuse liige, et eestlaste toidutarbimine on veidi vähenenud. “Vaevalt et inimene vähem sööb, aga kas on siis vähem äraviskamist või selekteeritakse, mida ostetakse,” ütles Sapožnin.

Mahemunade tootja Äntu Mõis OÜ juhatuse liikme Lauri Bobrovski sõnul tõstsid nemad munade hinda 6–8 protsenti ning see oli seotud eelmise aasta teises pooles toimunud energiahindade tõusuga.

Bobrovski sõnul muudab hindade tõstmise keeruliseks asjaolu, et mõnede klientide ehk edasimüüjatega tehtud leping näeb ette, et hinna muutmisest peab ette teatama kolm-neli kuud.

Kui sööt on nii kallis, siis sa pead lihtsalt hinda tõstma.

Vladimir Sapožnin, Eggo juhatuse liige

“Tegelikult me tõstsime hinda aasta alguses, aga see hinnatõus, mis tuli pärast 24. veebruari, seda me ei ole praegu veel saanud isegi teha. See hinnatõus tuleb nüüd tõenäoliselt sügisel,” selgitas Bobrovski. Algne hinnatõus oli seega tingitud energia kallinemisest, kuid peale Ukraina sõja algust tõusid Bobrovski sõnul kõik hinnad. Eelkõige nimetas ka tema sööta, sest see on kanade pidamisel kõige suurem kuluartikkel.

Energiahind püsib aga endiselt kõrge ja Bobrovski sõnul kulub neil kütmisele rohkem kui tavatootjatel, sest mahemunakanu võib ühes ruumis koos olla vähem kui tavalisi kanu.

Bobrovski mainis, et olukord on üsna keeruline. “Mahemunade puhul on tegemist premium-klassi toodetega ja me tegelikult ei tea, kusmaal on see piir, kus tarbija valib letist mahemuna asemel tavalise muna, sest tema jaoks on hind juba liiga kõrge,” ütles Bobrovski. Õnneks pole mehe sõnul veel märgata, et inimesed ostaksid nende tooteid vähem kui varem, sest hinnatõus pole olnud nii suur.

“Kui ma vaatan tavamune, siis seal oli see tõus oluliselt kõrgem. Võibolla muutus isegi mahemuna hinnavahe võrreldes tavalise munaga väiksemaks. Hetkel me ei näe väga suurt muutust, aga kui sügisel hind nüüd tõuseb, siis see on tõehetk,” sõnas Bobrovski.

Pilvistu talu perenaine Triin Erm ütles, et ka kodukasvatajad pole hinna tõstmisest pääsenud. “Vilja hind tõusis, siis me olime sunnitud [hinda tõstma], kuigi me väga ei tahtnud, aga siis oleks olnud see juhus, et me oleks ise väga palju peale maksnud,” lausus Erm. Hinda pidi ikka tõstma sellepärast, et loomi on kallim toita.

“Meie ostame vilja. Meil põhiline ongi kodusöök ja vili, see vilja hind mõjutaski,” sõnas Erm, lisades, et oma osa oli siiski ka elektril, sest tema inkubeerib mune ja see nõuab pimedal ajal palju valgust.

Perenaine avaldas lootust, et enam nad hinda tõstma ei pea, sest see pole eriti meeldiv tegevus. Hinnatõusust hoolimata pole Ermi kliendid pahameelt väljendanud. “Pigem ostetakse rohkem, sest poes kerkivad hinnad kiiremini kui kodukasvatajatel,” ütles naine.