Jahimehed pole karuküttimislubade arvuga rahul

Õigusvastaselt kütitud metsaotte enam tagasi ei too. Keskkonnaametil soovitas kohus edaspidi korraldusi andes lähtuda seadusest ja teadusest. Foto: Leo Eensoo

Keskkonnaamet andis karujahihooaja alguses maakondade peale välja 90 küttimisluba. Lääne-Virumaa sai selleks hooajaks kõige rohkem lube – 15. Siiski pole kohalikud jahimehed selle arvuga rahul.

Keskkonnaameti sõnul on karude arvukus viimastel aastatel kasvanud. 2021. aasta sügisel liikus Eesti metsades ringi ligi tuhat mesikäppa. 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul on karujahi peamine eesmärk vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid, mida on karude arvukuse suurenedes aina rohkem. Lisaks aitab karujaht kaasa ka loomade inimpelglikkuse säilimisele. Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle.