Vaataja tajub kunstniku suurt armastust – armastust kunsti, elu ja Anne Kokkovi vastu

Vello Puujalast kui värvikast isiksusest ja kunstnikust kõnelesid rühmituse R-Kunst liikmed Riho Hütt ja Anne Pajula. Foto: Evelin Sammel

Mõtteid ja tundeaistinguid Rakvere Galeriis avatud Vello Puujala näituselt “Vaimse maailma sõdur”.

Vello Puujala tööd on vormilt lihtsad ja arusaadavad (“Väikelinn saarel”, 1985; “Kuressaare lossipark ja kahuritorn”, 1983). Taieste tagamaade lõputus kirevuses tajub vaataja kunstniku tungivat soovi edasi anda oma hinge otsingu mõõtmatut ning hoomamatut suurust, selle leitavust (“Pikk tänav”, 1994). Motiividelt on tööd äratuntavad, nüansirikkad, kohati küll abstraktsed, aga siiski olustikku aimavad (“Talvine Rakvere”, 1994). Taiesed on rõõmsameelsed, värvirikkad ja endasse süüvivad (“Põllulilled vaasis”, 1980). Töödes kohtab autorile omast sügavust, kirge, eksperimentaalsust, professionaalsust, leidlikkust ja ülimat voolavust.

Vello taiesed pole loomult spontaansed, vaid nagu Vello ise tavatses öelda: “Kiirelt müügiks vorbitud “magusad tööd” olid loomingu surm.” Töödes on äratuntav kunstniku süvenemine ning informatsiooni ja energia edasiandmine, mis kõnetab ja paelub. Sümbolid ei ole maalidel lihtsalt elemendid, vaid nende tagant õhkub suurt vaimset küpsust (“Naabritüdruk”, 1993; “Pikk tänav”, 1994; “Gerberad”, 1994).