/nginx/o/2012/03/01/992814t1h47d3.jpg)
Veebruari viimasel päeval lõpetas Soome Pank markade eurodeks vahetamise. Eestimaalaste mälestused põhjanaabrite rahast toovad esile eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate teise poole elu.
Soome mark muutus eile ajalooks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres tuntud ettevõtjad Olev Puldre ja Roman Kusma meenutasid “margaaega” Eestis rõõmsa elevusega. “See oli ju Nõukogude aja lõppfaas, kui tekkisid võimalused välismaal töötamiseks,” rääkis Olev Puldre. “Selleks et Soomes töötada, pidin sõitma viisaga Rootsi ja sealt edasi Soome, nii et tööle jõudmiseks kulus kaks ööpäeva,” meenutas ta.
Soomes teenitud raha eest sai reisida ja ennast eurooplasena tunda. Nädalapalga eest võis endale lubada lennupileti Moskvast Bangkokini ja lisaks elada heas hotellis. Veel tuletas Puldre meelde, kuidas soomlased Eestis käies imestasid, et videokassett maksab sama palju kui lennukipilet Tallinnast Sotši.
Ettevõtja Roman Kusma oli üks esimestest, kes Soome tööle pääses. Enda sõnul teenis ta oma esimesed margad Soomes sardelle keerutades.
Marga ja rubla suhe oli selline, et Soomes teenitud kuupalga eest võis siin maja osta. Kasutatud Vene autosid toodi Soomest paarisaja marga eest. Oli juhtumeid, et mõne vanema auto sai kätte koguni viina või piirituse eest. “Aga mina ei ostnud Soomest autot, vaid hoopis roheliste helendavate klahvidega automaki. Auto ostsin Eestist, tumesinise peegelklaasidega Lada 2109, mis oli omal ajal väga hinnatud,” meenutas Kusma.
Sel ajal kui soomlased Rakvere lihakombinaati ehitasid, kujunes Lembitu tänavast tõeline ärimaailm, kus liikusid tollal spekulantideks nimetatud tegelased, kes teenisid väga hästi.
“Võin kinnitada, et Rakverest sai tollases Nõukogude Liidus selline linn, kus iga elaniku kohta oli Lada uuemaid marke kõige enam,” lausus Kusma. “Lisaks oli igal Rakvere elanikul oma tuttav soomlane ja nii see kaubandus lahti läks,” meenutas ettevõtja. Tema sõnul pani soomlaste kohalolek Rakveres ettevõtlusele jalad alla, mis on kujundanud linna arengut tänapäevani.
Ka Soome tööle minejaid tuli aina juurde ja viisa saanud inimestel oli õigus raha vahetada. “Mingil hetkel aga tekkis olukord, kus Eestis ei jätkunud hoiukassas Soome markasid, ning seetõttu otsustasime sõita raha vahetama Petrozavodskisse. Selleks et reisikulusid pisut tagasi teenida, võtsime müügiks kaasa Winstoni sigarette. Raha saime küll vahetatud, aga Venemaal jäime ilma auto esilaternast ja suitsudest, mis autost varastati,” jutustas Kusma.
“Oli huvitav ja põnev aeg, millest võiks lausa raamatu kirjutada,” lisas Roman Kusma.
Soome mark
Mark sai Soome rahaühikuks 1860. aastal, vahetades välja Vene rubla.
1. jaanuaril 2002 liitus Soome euroalaga ning võttis kasutusele ELi ühisraha.
Viimase seeria rahatähed, mis 1980ndatel kujundas Erki Bruun, võeti kasutusele 1986. 10margasel oli kujutatud jooksja Paavo Nurmi, 20margasel kirjanik Väinö Linna, 50margasel arhitekt Alvar Aalto, 100margasel helilooja Jean Sibelius, 500margasel kirjanik Elias Lönnrot ja 1000margasel filosoof Anders Chydenius.