Kaemus ⟩ Sõru Saundi pole tehtud linnuluust

Siim Nestor ja Raul Saaremets. Foto: Kristina Herodes

Juulikuu viimastel päevadel külastasin festivali Sõru Saund Hiiumaal. Nädal hiljem on alternatiivmuusika kaja Sõru sadamast juba ammu tuulega laiali viidud. Hilist järelhüüet kaugel peetud peole kirjutan lihtsal põhjusel – kohapeal viibides kaalusin mitu korda varianti, et äkki on tegu minu jaoks lausa selle suve tippüritusega.

Sõru Saund on oma seitsmendal aastal (kui arvestada ka selle eelkäijat Kalana Saundi) täpselt nii suur, et pakub kamaluga avastamisrõõmu kõigile meeltele koos elust suurema meluga. Samas täpselt nii väike, et säilib avarus, saab jalutada, hingata ja kohtuda mõttekaaslastega. Ka nendega, keda (veel) ei tunne.

Kolme õhtu jooksul kogu aeg eksponentsiaalselt kosunud pidu algas neljapäeval kahe lava ja käputäie toidu-joogitelkidega. Reedel võrsus kolmaski lava ning väljas asuvad tantsualad kaeti õlgede ja õlepakkidega. Eks ikka selleks, et saaks loomad lahti lasta. Tantsualaks muutus lõpuks muidugi iga muru- või mullapind, kuhu muusika kostis.