Lääne-Virumaa lehmad üllatavad piimaanniga

Kaarli Farm OÜs juhib tootmist Kristjan Mitt. Farmis peetakse üle 400 lehma, keskmine piimatoodang lehma kohta oli eelmisel aastal 9522 kilo, millega tuldi Lääne-Virumaal viie edukaima hulka.

FOTO: Arvet Mägi

Kui Eestis andis mullu lehm keskmiselt 7756 kilo piima, siis meie maakonnas 8157 kilo. Farmerid peavad piimaanni kõrval tähtsaks majanduslikku tasuvust ja looma tervist.


Lääne-Virumaa ühes edukamas ettevõttes Võhmuta PM ASis lüpsis lehm eelmisel aastal 10 846 kg piima. Juhataja Rein Lall peab edu põhjuseks nii karja söötmist kui ka tõuaretust. “Me ise kasvatame teravilja ja teeme silo,” nimetas ta olulise majanduslikku tasuvust mõjutava teguri.

Vinni vallas tegutsevas Trovador OÜs peeti eelmisel aastal üle 400 lüpsilehma, keskmine toodang 9700 kg. Farmi juhataja Niina Ljubimova rääkis, et nagu enamikus vabapidamisega lautades, on neilgi jaotatud lehmad piimaanni järgi nelja gruppi ja iga gruppi söödetakse erinevalt. “Eks tulemus sõltub ka sööda kvaliteedist ja loomade tervisest,” rõhutas ta.

Trovador OÜ-l on alates oktoobrist uued omanikud ja ametis tegevjuht Vahur Veermäe. Piim müüakse Jõgeva Tootjate Ühistu kaudu    Lätti. Seni peetud pullikarja ettevõte aga likvideeris.

Suuremate tootjate kõrval on aastaid edukalt tegutsenud ka Lehtse talunikud Mairi ja Priit Soosalu. Neil oli mullu laudas 27 lehma, kelle keskmine piimaand 9470 kilo. Vanas remonditud hoones on loomad lõas ja enamik töid tehakse käsitsi. Kari saab oma maal kasvatatud sööta ja muu kõrval ka näiteks naabertalus kasvatatud kartuleid.

Jõudluskontrolli keskuse koostatud eelmise aasta statistikas hakkas silma ka Sirje Korneli Soone talu, mis ametlikult pankrotis. Sellest hoolimata kerkis karja piimaand rekordiliselt: 2010. aasta 7599 kilolt 9695 kiloni lehma kohta 2011. aastal. “Rahakott on küll pankrotihalduri käes, aga karja söötmine minu hooles,” ütles Kornel. Üleeelmise aasta kehva piimahinna tõttu ei jõutud aga loomadele kõiki vajalikke söötasid osta, mistõttu jäi ka piimaand väiksemaks.

Üha kõrgemale kerkivad toodangunumbrid tekitavad küsimuse, kuidas peab vastu lehmade tervis ja kui kasulik on see karjaomanikule majanduslikult. “8500 kilo saaks juba oma põllu söödaga kätte,” arvas Mairi Soosalu.

Suurema toodangu jaoks on vaja aga teha lisakulutusi. “Kui lehmad juba  11 000 kilo lüpsavad, siis tuleb neid näiteks mitu korda süstida,” on ta kuulnud.

9000–9500 kilo aastas lehma kohta peab nii mõnigi küsitletud karjakasvataja mõistlikuks piiriks, kõrgema piimaanni puhul ei tarvitse lehmad üle kahe-kolme aasta karjas vastu pidada.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisukese andmeil Lääne-Virumaa farmides ülikõrgeid toodanguid taga aetud ei ole.

“Tellisime tasuvusuuringu maaülikooli doktorandilt konsulent Aadi Remmikult, selgus, et majandusnäitajad on meil päris head,” ütles ta.

Lääne-Virumaa edukaid farme

Piimaand lehma kohta (kg) 2011. a, lehmi karjas.
Võhmuta PM AS         10 846   300
Vao Agro AS                 9787    328
Trovador OÜ                  9700    417
Sirje Korneli talu           9695     111
Kaarli Farm OÜ              9522   474
Perek Soosalu talu         9470     27

Tagasi üles