N, 2.02.2023

Kiskjate murtud koduloomad kütavad kirgi

Mart Rauba
, ajakirjanik
Kiskjate murtud koduloomad kütavad kirgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hundikari metsas.
Hundikari metsas. Foto: Michal Frdas Martinek

Väike-Maarja vallas on hundid augustis taludes maha murdnud kodukitse ja koera. Talupidajad vaatavad jahimeeste poole, kuid enne novembris algavat jahihooaega on küttimislube saada pea võimatu. Loomakaitsjate seisukoht on aga, et kaitsealuste liikide küttimine lööb sassi loodusseadused ja põhjustab veelgi enam koduloomade murdmisi.

Küttimislube väljastab keskkonnaamet, kes lähtub keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna ja jahiseltside esitatud loendusandmetest. Kiltsi Jahindusseltsi juhatuse liige Peeter Järvamägi ütles, et need andmed on adekvaatsed ja viimasel ajal on neid hakanud arvestama ka keskkonnaamet. Probleemiks nimetab ta hoopis loomakaitsjate, veelgi täpsemalt MTÜ Eesti Suurkiskjad tegevust. Sama MTÜ algatatud kohtuvaidluste tulemusena pandi 2021. aasta alguses seisma hundijaht. Tänavu 10. augustil peatati karujaht, mis kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini.

Järvamägi on veendunud, et nii huntide kui ka karude arvukust tuleks piirata, et taastuks loomade inimpelglikkus – hallivatimehed käivad taluhoovides koduloomi murdmas aina kartmatumalt.

5. augustil murdsid hundid Liigvalla külas maha koera ja pistsid ta nahka. Alles jäi vaid soolikajupp ja paar karvatutti. Peremees Ülo Koort nägi hommikul, et koera pole, ning arvas esialgu, et loom on keti otsast lahti pääsenud. Lähemal vaatlusel leidis ta aga verd ja ühe jupi looma soolestikust. Hundid olid pea 50-kilose looma vedanud üle tee kaerapõllule, kus leidus veel verd ja karvatutte, kuid rohkem mitte midagi – isegi konte polnud maha jäetud.

Vaid nii palju jäi alles koerast.
Vaid nii palju jäi alles koerast. Foto: Erakogu

Koort ei mäleta, et minevikus seal kandis selliseid juhtumeid oleks olnud, aga nüüd ei julgeta isegi metsa minna – lähedal asuv rajakaamera kinnitab, et hundid on liikvel ning praegu õpetavad nad oma kutsikaid jahti pidama.

10. augustil tuli Raigu külas üks võsavillem öösel hoovi, kus oli ketis kaks koera. Metsakutsu otsustas rünnata koera, kes oli ketis trepi ees, mitte teist, kes oli kümme meetrit majast eemal. Kui peremees kisa peale välja tormas, oli koer täpselt maja trepi peal hundiga ninapidi koos, peremehe sekkudes põgenes hunt metsa. Samas majapidamises peeti veel ülemöödunud aastal lambaid, kes samuti huntide saagiks langesid.

Kaks ööpäeva hiljem, 12. augusti ööl vastu laupäeva, murdsid hundid Vorsti külas maha kodukitse ja sõid pool looma sealsamas ära. Samal hommikul kell kaheksa naasis üks hunt samasse tallu, seekord koera järele. Peremees sai õnneks jaole ja peletas looma tagasi metsa. Perenaine Anneli Meidla sõnul ei olnud kiskja peletamine lihtne, karjumisest ei teinud hunt alguses väljagi, siis aga lidus metsa poole.

"Elamegi siin hirmu all, nad lähevad aina ülbemaks. Hommikul kell kaheksa mul raadio mängib ja tuled põlevad ning nad tulevad ikka hoovi, siis tuleks midagi ette võtta," ütles Meidla, kelle talule pole kaitsvat aeda ümber ehitatud. Kohal käinud keskkonnaspetsialist koostas akti murtud kitse kohta, mis võimaldab Meidlal taotleda kompensatsiooni. Ametnik oli öelnud ka seda, et tõenäoliselt tulevad hundid uuesti koera järele, kui nad teda juba näinud on. Üksik hunt, kes hommikul minema peletati, oli saadetud koera ära tooma, sellal kui suurem kari kaugemal ootas. Koerad peidetakse nüüd ööseks ära, väljas käiakse ainult mitmekesi, eriti muretseb perenaine laste pärast.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini kõikjal Eestis. Keskkonnaametist on võimalik taotleda eriluba kahjustuspiirkondades ehk paigus, kus kiskjad tekitavad märkimisväärset kahju. "Üle Eesti on mõned eriload küll antud, aga mitte meie kandis," ütles Järvamägi.

Järvamägi sõnul on selle loa saamine aga keeruline. Tema naabri talus murdsid hundid kuus-seitse aastat tagasi maha vasika, kohale kutsutud keskkonnaspetsialist registreeris juhtumi ja koostas selle kohta akti, ent ütles, et eriluba küttimiseks anda ei saa. Järgmisel ööl langes ohvriks veel teinegi vasikas, taas käis spetsialist kohal, taas eriluba ei antud.

Loomakaitsja: hunte pole meil palju

Eleri Lopp.
Eleri Lopp. Foto: Arbo Rae

MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp ei nõustu väitega, nagu oleks hunte meie metsades palju.

"Ma tegelen huntidega ka ja otsin neid päris kõvasti, aga neid annab ikka otsida. Hunti tegelikult pole palju, ta on Eestis ohustatud liik, ka maailma looduskaitseliidu kriteeriumite järgi, ja kuulub punasesse nimestikku. Meil puuduvad Eestis teadustööd, mis näitaksid, kui palju meil üldse hunte on ja kui palju peaks olema, et nad ka pikas perspektiivis elujõulised oleksid. Keskkonnaamet koostab igasuguseid kavasid, kuid need kavad on poliitilised ja paika pandud hundiasurkonna numbrid on tuliste vaidluste tulemus kuskil ametite kabinettides, peaksid aga tuginema sõltumatule teadusele."

Seda, et hundid on läinud ülbemaks või nahaalsemaks, nimetab Lopp samuti tühjaks ja paljusõnaliseks väiteks.

"2020–2021 küttisid jahimehed rohkem kui poole huntide asurkonnast. Kui meil on sada tuhat lammast ja kakssada hunti, siis pangu need majapidamised endale aiad ette. Kui kuskil on lambaid ja neid ei kaitsta, siis muidugi murtakse. Inimene on täpselt sama laisk ja lohakas, kui tal olla lastakse. Ei ole ju kõik lambakasvatajad mures huntidega, ainult need, kes ei viitsi oma vara kaitsta. Tean paljusid, kes saavad huntidega väga hästi hakkama, panevad aiad ja võtavad lambakaitsekoerad. Samuti jagab riik toetusi kaitsemeetmete rakendamiseks. Mitu teadustööd kinnitavad, et letaalsed viisid ei ole tõhusad kiskjakahjustuste vältimiseks, vaid vastupidi – just loovad uusi kahjustusi tulevikus. Hetkel me näeme lahendusena, et pole hunti, pole probleemi, aga see ei ole ohustatud liigi puhul õige teguviis. Ka ainult üks hunt võib teha väga palju kahjustusi. Kas me siis tahamegi kõik hundid hävitada? Praegune poliitika ei arvesta ettevaatusprintsiipe ja kütitakse suvaliselt. Väga suure protsendina peab siia arvestama ka salaküttimise, mida jahimehed ise on mulle tunnistanud."

Loomakaitsja hinnangul on jutud sellest, et väljastama peaks rohkem jahilube, lihtsalt mõnede jahimeeste lobitöö. 

"Rääkides hundi arvukusest, peab aru saama, et on kevadine ja sügisene arvukus. Sügisene arvukus on alati suurem, sest nad (ulukiseire tegijad – toim) arvutavad sinna sisse maikuus sündinud kutsikad. Kui on kuskil mingi pesakond teada, siis nad korrutavad selle alati kümnega, kuigi seal võib olla ka ainult kaks või viis kutsikat. Hundid asustavad suuri alasid ja nende sisse jäävad ka alad, mida asustab inimene, ühe hundikarja territoorium võib olla üle 1000 ruutkilomeetri. Me jagame huntidega maaalasid. Ei ole olemas Eestis mingit suurt müstilist metsaala või rabasaart, kus hundid siis segamatult elavad. Hundid on seal, kus on nende söök, ja tihti on see kultuurmaastikul."

Seda, miks hundid koeri murravad, pole ka teadlased päris lõpuni ära tõestanud, kuid mida vähem on piirkonnas hunte, seda rohkem on nende murtud koeri, ütles Lopp. Ta lisas, et uuringud viitavad sellele, et probleemi põhjustab liigse küttimisega lõhutud karjastruktuur. Kui karjas tapetakse vanemad isendid, siis võib kogu kari olla hukule määratud. Aga kui mingis piirkonnas hukkub terve kari, asustatakse piirkond kaugemalt tulnud huntidega. "Neile pole piirkond nii selge, siis nad avastavad ja koer on neile täpselt samamoodi konkurent nagu rebane või kährik. Kõige parem on see, kui ei näpi hundikarjade struktuuri," lausus Lopp ning nimetas senist hundijahti suisa genotsiidiks. "Struktuur peab taastuma, aga kuidas see saab, kui me oleme siin kümneid aastaid küttinud. Ei saagi, ajame omaenda saba taga. Puudubki motivatsioon – eriti osal nendel isikutel, kes on ise jahimehed ja mesinikud või kariloomade kasvatajad –, et kahjustusi üldse ei oleks. Mina kompensatsioonide asemel teeksin neile trahvi, et nad oma vara ei kaitse ja õpetavad karusid ja hunte inimeselt sööki võtma, koolitades sellega välja isendeid, kes tüli hakkavad tegema."

Vastab keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Leelo Kukk.
Leelo Kukk. Foto: Erakogu

Millised võimalused on jahimeestel küttimislube saada väljaspool jahihooaega? Kuidas käib nuhtlusisendite väljaselgitamine?

Nuhtlusisendi küttimiseks antakse eriluba vaid põhjendatud juhtudel. Seni oleme lähtunud põhimõttest, mille kohaselt antakse kahjustuskoldesse eriluba, kui rünnakud on samas piirkonnas korduvalt aset leidnud. Korduvkahjustuseks loetakse olukorrad, kui ligikaudu 10 kilomeetri ulatuses toimuvad sarnased kahjustusjuhtumid vähemalt kolm korda ühekuuse perioodi jooksul. Eriloa saamiseks tuleb esitada keskkonnaametile vastavasisuline taotlus. Selles tuleks muu hulgas ära märkida, mida on kariloomade omanik enne teinud kahjustuse ärahoidmiseks, ning seda arvestatakse ka loa väljastamisel.

Kui hunt tuleb koduõuel loomadele kallale, kas siis peremehel on õigus haarata püss ning loom maha lasta? 

Kui sarnane rünnak aset leiab ning loom tuleb surmata enese ja vara kaitseks, tuleb sellest kindlasti keskkonnaametit viivitamatult informeerida riigiinfo telefonil 1247. Amet selgitab seejärel vajadusel välja, kas rünnaku tõrjumine oli õiguspärane või mitte.

Kui suur on riigi kompensatsioon kiskja murtud kodulooma eest?

Lähtume taotluses esitatud kahjude kalkulatsioonist. Arvestame reaalset kahjustatud looma turuhinda. Amet maksab hüvitust vaid siis, kui on kindlaks tehtud, et koduloom on murtud suurkiskja poolt, ning me ei hüvita kahju sündimata loomade eest ega ka emotsionaalset kahju. Samas, kui näiteks kahjutaotlusega kaasnevad isendi soetamise kuludokumendid, näiteks tõulooma ost, siis neid arvestatakse.

Kui palju on selliseid kompensatsioone välja makstud?

Viimastel aastatel on keskkonnaamet suurkiskjakahjusid hüvitanud aastas keskmiselt 250 000 euro ulatuses. Enamasti on hundikahjud aasta kohta olnud veidi suuremad kui karu tekitatud kahjud. 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hüvitiste kogusumma esimest korda suurem (247 471 €) kui hundikahjude kogusumma (80 000 €). Ilvese poolt tekitatud kahjud on tingituna liigi arvukuse jätkuvast madalseisust väga tagasihoidlikud.

Lääne-Virumaal hüvitati 2021. aastal pruunkaru tekitatud kahjustusi 36 294 euro ulatuses. Karu rüüstas kümnel mesinikul kokku 81 taru ja lõhkus viiel põllumajandusettevõttel kokku üle 500 silorulli. Lisaks murdis tõenäoliselt karu maakonnas ühe vasika. Hundid murdsid möödunud aastal Lääne-Virumaal 28 lammast ja ühe vasika. Tekitatud kahjud hüvitati 3847 € ulatuses

Lisaks otsestele kahjudele hüvitab keskkonnaamet osaliselt ka kahjude vältimiseks ette võetud kiskjakindlust tõstvate aedade rajamise. Lääne-Virumaal hüvitati 2021–2022 kahe tõhusa karjaaia ja üheksat mesilagruppi kaitsva elektritara rajamine.

Kas keskkonnaameti poolt hüvitatavatel summadel on ka limiit? 

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate – hundi, karu ja ilvese poolt põllumehele tehtud kahjud 100% ulatuses, hüvitise piirsummat ei ole. Kahjude vältimiseks tehtud ennetustööde kulutused – elektritarad, karjavalvekoerad hüvitatakse 50% ulatuses, ühele taotlejale aastas kuni 3200 € ulatuses. Rändlindude, näiteks hanede ja sookurgede poolt põllumajanduskultuuridele tehtud kahjustused hüvitatakse ühele taotlejale aastas kuni 3200 € ulatuses. Kui sama põllumees saab kahju suurkiskja ründe läbi, hüvitatakse see täies mahus, lisaks on tal võimalus saada hüvitist linnukahjude eest.

Märksõnad
Tagasi üles