Saada vihje

Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Siret Kotka
Siret Kotka Foto: Tairo Lutter

Eesti panustab tervisevaldkonda oluliselt vähem raha kui enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Meil on küll efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebapiisav ja ebavõrdne nii rahaliselt kui ka regionaalselt. Liiga pikad ootejärjekorrad, kõrge omaosalus, hambaravi kättesaamatus, tervishoiutöötajate nappus, süvenev perearstikriis ning amortiseerunud haiglahooned on olnud murekohaks juba aastakümneid.

Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, arenguseire keskus kui ka rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid. COVID-19 pandeemia tõestas valusalt, et üle viimase piiri optimeeritud tervishoiusüsteem ei võimalda kriisiajal kõigile vajalikke tervishoiuteenuseid tagada. Meie pühendunud tervishoiutöötajad teevad arvukalt ületunde ning annavad endast parima, kuid aastakümnete jooksul on jäänud tegemata vajalikud investeeringud piisava järelkasvu tagamise ja haiglahoonete tarvis.

Koroonakriis kinnitas seda, et vajadus ühe kaasaegse ja kompleksse haigla järele on suur. Selleks sobib Tallinna haigla, mis pakuks teenust ka Lääne-Virumaa inimestele. Meediast on jäänud mulje, nagu Tallinna haigla oleks mõeldud ainult pealinna elanikele. See on vale arusaam – haigla pakuks teenust kõikidele Eestimaal elavatele inimestele.

Tagasi üles