R, 9.12.2022

Mahajäetuse mustvalge traagika

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Mahajäetuse mustvalge traagika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Albert Södgårdi fotomaailmast õhkub külma salapära.
Albert Södgårdi fotomaailmast õhkub külma salapära. Foto: Marianne Loorents

Unustus. Lagunemine. Ilu, graatsia, igatsus. Mahajäetus. Tardumine varju ja valgusse. Rootsi fotograafi Albert Södgårdi näitus toob suvekuuma Rakvere Galeriisse elutuule valusalt jäist hingust. No title. Pealkirjata.

Naised kesk lagunevaid interjööre. Loomulik valgus. Peatatud hetked. Mustvalge vaikus. Portreed. Naisaktid. Murenemine. Ajahammaste kuuldamatu krigin. Ühelgi fotol pole allkirja. Lugu sünnib vaataja meeltes piltide tekitatud impulssidest.

Albert Södgårdi näitusel “No title” (“Pealkirjata”) on kujutatud modelle mahajäetud kohtades, mis kultuurilooliselt, ajalooliselt või arhitektuuriliselt tähtsad. “Modellid, kes osalesid pildistamisel, rikastavad kaadreid emotsioonidega, aidates vaatajatel kanduda kujutatud paikadesse ning samuti muuta nende jaoks lihtsamaks oma loo leidmise või fotodel kujutatud loo lugemise,” selgitas fotograaf.

Ehkki Albert Södgårdil on tavaks oma töödele ja näitustele nime mitte anda, et vaatajal oleks täielik vabadus näha, tunda ja lugeda fotode sõnumit talle sobival viisil, on näitus Rakvere Galeriis saanud galeristide tahtel siiski pealkirja “Albert”, mis viitab fotograafile endale.

Rakvere Galerii kuraator ja näituse kujundaja Riho Hütt rääkis, et pildid on jõulised, ilusad ja julged. “Kui vaadata äratundmise sooviga, siis on selge, et mõned pildid on Tšernobõlist. Kõik paigad on maha jäetud aastakümneteks ja fotograaf on toonud noore naise sinna sisse, et kontrasti või õudust veel suurendada,” kõneles ta.

Kuraatori sõnul teevadki niisuguseid tõsisemaid asju nooremad kunstnikud, et kunsti kaudu anda edasi valuküsimusi või juhtida neile tähelepanu. “See on nii suur ja võimas. Tuuakse välja vastandid. Seal on suur ja hirmus ja ilus ja väike. See on karm. Selline rõhuasetus mahajäetusele. Just mustvalgena. Ja graatsiliste naistega,” mõtiskles Hütt. Ta lisas, et kui foto oleks värviline, oleks kusagil sinine taevas ja meeleolu sootuks teine.

Tuuakse välja vastandid. Seal on suur ja hirmus ja ilus ja väike.

Riho Hütt, näituse kuraator

Virumaa Näituste juhi Raivo Riimi sõnul iseloomustavad Albert Södgårdi fotosid kaks poolust: tumedus ja heledus, must ja valge.

“Ta on pigem tumeda poole kunstnik. Ta kasutab groteski. See maailm on salapärane ja külm, natuke masendav, hüljatud,” leidis Riim. “Eks ta otsib tõde. Aga kus see tõde on, ei tea keegi.” Allkirjade puudumine annab tema sõnul vaatajale vabaduse oma tõe otsimiseks ja leidmiseks.

Kunstnik Teet Suur ütles, et tegu on väga ägeda näitusega. Ta meenutas fotograaf Kaupo Kikkase mõtet, et aeg, kus kunstnik kujutab kõike läbi traagika ning musta ja tumedate toonide, et rõhutada negatiivset emotsiooni, vaeva ja valu, ühel hetkel muutub ning kunsti eesmärk läheb rõõmsamaks ja see pigem aitab. “Ka professionaalsete fotograafide tehtud rindefotod on maalilised. See ongi pärisasi. See häda, mis seal on, võib ilus ja värviline välja näha. See on sõnumi teema,” nimetas ta.

“Küsimus on selles, kas kunst peab aitama inimesel elada või vastupidi ...” sõnas Raivo Riim. “... või toob välja raskema poole,” jätkas Hütt. “Äärmusest äärmusesse,” sedastas Riim.

Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna ütles, et ruumid, kus fotodel olevad inimesed viibivad, on hüljatud ja mahajäetud ning ruumil “on nälg oma funktsiooni järele”. “Siin on kaks nälga korraga: ruumi nälg ja siis see inimene. Üks läbi teise loob tõlgenduse. Kananahk tuleb peale,” tunnistas ta.

Üheksaaastasena fotograafiast vaimustunud Albert Södgård lõpetas ülikooli küll juristina, aga ei ole kunagi sel alal töötanud, sest armastus fotokunsti vastu osutus tugevamaks. Ehkki täielikult iseõppija, on ta töötanud kutselise fotograafina ning pälvinud auhindu ja esiletõstmisi konkurssidel üle maailma Londonist ja Pariisist Tokyo ja New Yorgini.

Fotograaf

Albert Södgårdi fotomaailmast õhkub külma salapära.
Albert Södgårdi fotomaailmast õhkub külma salapära. Foto: Marianne Loorents
  • Albert Södgård on sündinud 26. oktoobril 1983. aastal Poolas Lublinis.
  • Ta on lõpetanud Maria Curie-Skłodowska ülikooli õigus- ja haldusteaduskonna.
  • Fotograafina iseõppija. Kutselise fotograafina töötanud üheksa aastat.
  • Södgårdi fotosid on märgatud fotokonkurssidel üle maailma. Auhindu on ta pälvinud muu hulgas Londonis (Monochrome Photography Awards, Monovisions Photography Awards, Tokyo International Foto Awards) ning tema töid on esile tõstetud IPA (New York), Px3 (Paris) ja The Spider Awardsi (Beverly Hills, USA) fotopreemiate väljaandmisel.
Märksõnad
Tagasi üles