N, 8.12.2022

Galerii ⟩ Õppus Sõmeru põhikoolis muutis maailma

Õppus Sõmeru põhikoolis muutis maailma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Küllap paljud mõtlevad, et järjekordne vahtu löödud pealkiri. Aga näiteks üks paljudest asjadest, mida õppus Sõmeru põhikoolis muutis, on see, et Rakvere vald peab nüüd kiiresti lisaraha leidma, et õppeasutuse uksed turvaliseks teha. Maakonnas ehitatakse praegu kahte uut kooli, kus saab õppusel täheldatud kitsaskohti vältida ja lisada süsteeme, mis oleksid vastumeetmeks praeguseni veel välisriikides toimunud kurikavalatele koolitulistamistele.

Õppusel pandi osalejad mitmesugustesse lastega juhtuda võivatesse olukordadesse. Eesmärk oli õpetada märkama ja vajadusel sekkuma.

Ühes klassis pidid osalejad andma vastuseid küsimustele äkkrünnaku ehk teisisõnu koolitulistamise kohta. Kui parajasti käis arutelu elust enesest võetud sündmuse üle, et kui Aleks loopis teisi tooliga, kas see siis oli äkkrünnak või mitte, kõlas koridoris lask. Osalejatel tuli teooriast kiiresti üle minna konkreetsetele tegevustele.

Esimene asi koolitulistamise puhul on sulgeda klassi uks ja olla võimalikult vaikselt, et kurjategijas mitte huvi äratada. Sõmeru põhikooli klassiuksed on aga väikese aknaga, kust saab vaadata, kas klassis on kedagi või mitte. Politseinik Martin Piksar ütles, et ega terveid uksi nüüd välja vahetada pole vaja, kuid tema soovitab aknad katta läbipaistmatu kilega.

Sõmeru põhikoolis on praegu võimalus pärast ukse lukku keeramist pugeda lastega klassi nurka ja loota, et tulistaja pilk sinna ei ulatu. Et säilitada vaikust, tuleb lastel mobiiltelefonid välja lülitada. Õpetaja peab jätma oma sidevahendi hääletule režiimile, sest peab olema valmis tegutsemiseks telefonitsi edasisi juhtnööre saama.

Üks moodus koolis ohust märku anda on kell: pikk helin on tuletõrjehäire, viis lühikest – äkkrünnak. Esimese puhul on põhitegevuseks klassist väljumine, teise puhul klassi varjumine. Aga paljudes koolides enam kella polegi.

Aseri kooli esindajad rääkisid, et neil on kooliraadio, mille kaudu edastatavaid teateid saab suunata. Näiteks on võimalik, et teade jõuab klassidesse, kuid mitte koridoridesse, kus tavaliselt tulistaja ringi liigub. See variant peaks tegema raskeks ka koolitulistajate tegevuse. Nimelt on Ameerika ühendriikide juhtumite näitel kurjategijad läinud nii nutikaks, et lülitavad enne tulistamist sisse tuletõrjehäire, mis tähendab, et klassidest hakkavad võimalikud sihtmärgid ise tulistaja vaatevälja tulema.

Ajakirjanikku mänginud Rakvere vallavanema Maido Nõlvaku eesmärk oli saada näiteks kooli koristajalt vajalikku infot. Õige käitumine oli talle öelda, et infot jagab ainult kindel inimene, tavaliselt kooli direktor või tema asendaja. Nõlvak meenutas kevadel Raplas korraldatud analoogset äkkõppust, kus klassi varjunud lastelt korjati telefonid ära, sest sidevahendite kätte jäädes kipuvad lapsed toimuvat pildistama ja filmima ning jäädvustatut harjumuspäraselt sotsiaalmeediasse postitama. Eeskätt toob see kaasa paanika vanemate seas. Ja kooli juurde kihutavad vanemad, kes seda saavad teha, ja isegi need, kes ei saa.

Õppusel osalejaid pani maailmale teise pilguga vaatama terapeudi kabinetis korraldatud katse, kus neid paluti seitsmele sedelile kanda need paigad, asjad ja isikud, mis aitavad inimesel elus toime tulla, mis talle rõõmu pakuvad. Siis tuli aga kahe sedeli kaupa hakata neist loobuma, sest elus juhtub nii mõndagi. Lõpuks jäi alles ainult üks sedel ja reeglina oli see esimesena täidetu. Sinna tuli kirjutada kolm osalejale tähtsat ja olulist inimest. Juhendaja ütles seepeale, et lastekodulapsed jäävad neist esmajärjekorras ilma. Ja keegi ei küsi, kas nad seda tahavad või mitte. Ja nende laste kohta öeldakse sageli, et neil on ju kõik olemas. Isegi rohkem kui ütleja oma lastel.

Seda katset võib laiendada ka lähisuhtevägivallale. Ohver hoiab talle olulist inimest lõpuni välja. Seepärast ta ütlebki, et mingit vägivalda pole olnud.

Praktilisi oskusi jagati tööõpetuse tunnis loodud olukorras, kus klassi siseneva haridusasutuse neljaliikmelise esinduse kõrvu kostsid esmalt neiu valukarjed. Too oli saega endale kätte lõiganud. Veel oli klassis šokis neiu ja veritseva silmaga noormees. Šoki saanu pidi stsenaariumi järgi üritama ruumist märkamatult lahkuda. Sageli see tal ka õnnestus.

Igas loodud olukorras said osalejad ka kohest tagasisidet, millele oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata. Üks soovitus oligi, et keegi haaraks juhirolli ja jälgiks üldist olukorda. Kannatanute ja põgenejaga tuli ülejäänuil eraldi tegeleda. Sel juhul ei õnnestuks neiul märkamatult klassist lahkuda. Et kätt vigastanud neiu hakkas teadvust kaotama, tuli teda ärkvel hoida. Seda saab teha talle valu tekitades: sõrmenukkidega rinnaesist hõõrudes, pöidlaküünt või kõrvanibu pigistades.

Palju elevust tekitas teismelise koolikott, mille sisu tuli kaheks sorteerida: lubatud ja keelatud esemed. Piirkonnapolitseinik Aleksei Osokin palus veel keelatud asjade puhul mõelda, mis alusel need nii-öelda ära võetakse. Et kas aluseks on mõni seadus või kooli sisekorraeeskiri. Osokini sõnul ongi õppusel koolikotis leidunud keelatud asjad reaalses elus alaealistelt ära võetud. Näiteks pudel alkoholi ja nukid, ent seal leidus ka taser-taskulamp, mille otstarvet reetvaid metallkidasid esmapilgul ei märgatudki. Ainuke vihje oli lambil olnud silt, kuhu oli märgitud 75 000 volti.

Veel leidus koolikotis Marlboro sigaretipakk, kus ei olnud mitte suitsud, vaid narkootikumide kaalud. Seda ära võtta ei tohtinud, sest kaalud ei ole keelatud. Küll aga soovitas Osokin sellisest leiust politseid teavitada.

Osa asju on küll seadusega lubatud, kuid politseiniku sõnul saab nende kooli toomist piirata sisekorraeeskirjaga. Näiteks välgumihkel. Seda müüakse ka alaealistele. Kui aga kooli sisekorraeeskirjas on välgumihkel tuleohutuse eesmärgil pandud keelatud esemete nimekirja, siis kehtib nimetatud eeskiri. Taskunugade ja muude terariistade kooli toomise tõkestamiseks saab kooli sisekorraeeskirja kirjutada, et keelatud on terariistad, mis ei ole otseselt koolitööga seotud.

See oli väike valik olukordadest, mis Sõmerul korraldatud õppusel läbi mängiti. Kokku osalesid 13 kooli esindused, lisaks veel üks Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtide ja Ida-Virumaa esindus.

"Me ei koosta edetabeleid," ütles õppuse üks korraldajatest, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket. "Tahaksime, et viiksite siit saadud tunded endaga kaasa ja jagaksite neid," lisas ta.

Lõunasöögilauas kinnitas Vasta kooli esindus nagu ühest suust, et juba pool õppust oli igati vägev ja õpetlik ning pakkus palju emotsioone.

Märksõnad
Tagasi üles