Arved Viirlaiu kirjandusauhinnale saab esitada kandidaate veel kolm päeva

Kirjanik Arved Viirlaid on pälvinud romaaniga "Ristideta hauad" Virumaa kirjandusauhinna. Foto: Postimees

Arved Viirlaiu kirjandusauhinnale, mis antakse Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest, saab esitada kandidaate 31. augustini. Arved Viirlaid pälvis Virumaa kirjandusauhinna aastal 1990.

Väliseesti muuseum ehk VEMU Torontos asutas Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva puhul kirjandusauhinna, mida antakse välja Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest. Tingimus on, et eestlust mõtestav ilukirjanduslik teos peab olema ilmunud vahemikus 2021. aasta jaanuarist käesoleva aasta augustini.

Auhinnale saab esitada kandidaate 31. augustini. 

Esimene auhind antakse erakorraliselt välja Eesti kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevade konverentsil detsembris.

Kirjandusauhinda antakse välja kord kahe aasta jooksul. Tulevikus soovitakse auhind välja kuulutada 11. aprillil ehk kirjaniku sünnipäeval.

Kandideerida võivad nii organisatsioonid kui ka üksikisikud. Selleks tuleb saata VEMU-le vabas vormis taotlus (koos põhjendusega) ja auhinnale esitatav teos. Võidupreemia on 1500 eurot, auhinna väljaandmist rahastab VEMU.

Žürii koosseisu kuuluvad Tiina Kirss, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Kaja Telmet ja Jaan Undusk.

Arved Viirlaid (1922–2015) kirjutas luulet, novelle ja romaane. Tema proosas on olulisel kohal sõjasündmused ja elu paguluses. Oma romaanides kujutas Viirlaid sõjasündmusi Eestis. Lood põhinevad paljuski tema isiklikel kogemustel. Viirlaid oli metsavend ja võitles teise maailmasõja päevil nii Soome kui ka Eesti armees.

Arved Viirlaid põgenes 1944. aastal paadiga Soome, sealt Rootsi ja Inglismaale ning jõudis 1953. aastal Kanadasse, kus oli eestlaste kogukondades aktiivne liige.

Tema tuntumate romaanide hulka kuuluvad "Ristideta hauad" ja "Tormiaasta (I ja II)".

Eesti-Kanada kirjanik Arved Viirlaid oli Virumaa kirjandusauhinna kolmas laureaat: aastal 1990 pälvis ta tunnustuse romaaniga "Ristideta hauad". Auhinnaraha eest soovis kirjanik teha midagi Eestimaa looduse heaks ning annetas preemia looduskaitseühingule Kotkas, kes kaardistas ja remontis kotkaste ja must-toonekurgede pesi.