Kadrina – peatuskoht pühal saunateel

Marko Pomerants. Foto: Ain Liiva

Kuigi ma seni arvasin, et Narva sümboliks on Hermanni linnus, Kreenholmi kvartal või uuemast ajast kolledžihoone, võta näpust. Hiljuti tuli välja, et Narva sümboliks on hoopis tank. Kui Kadrina peale mõelda, siis siingi on erinevaid võimalusi. Üheks võib näiteks olla emakeele ausammas kui muidu elutu sümbol, millel tuletatakse küll meelde, et sõna seob. Viimastel aegadel on järjest rohkem pildis Kadrina laululava, mis ilmselt sündmuste rahvarohkuselt jääb maha vaid Tallinna ja Tartu ametivendadele.

Viimaste nädalate näoks on aga ilmselgelt 65. sünnipäeva tähistanud Kadrina saun, ja mitte kui arhitektuurišedööver, vaid omanäoline kogukonnamaja. Eesti saunamaastikul on tegemist kindlasti millegi palju suuremaga kui alevikusaun.

Kui näiteks Eestis oleks püha saunatee, mis algaks Kunda Lammasmäelt kui ühest vanimast asulapaigast Eestis, siis peale Aqva spaa läbimist oleks sel rännuteel Kadrina saun, kust keha ja hinge puhastuse rännaku ette võtnu saaks siirduda Väike-Maarja poole, et sealt üle Järva-Jaani minnes paari nädala pärast lõpetada kusagil Rõuge kandis suitsusaunas hoopis parema inimesena. Muide, Lammasmäe on praeguseks väga saunarikkaks paigaks saanud. Praegu veel sellist püha saunateed ei ole, aga võibolla kunagi on.