Kaemus: üksildus hävitab lapsepõlve

Nancy Tuckeri romaan räägib koduta, pereta ja armastuseta jäetud lapse kohutava loo. Foto: Apollo

Nancy Tucker ”Kevade esimene päev” Varrak, 2022

Lapse elu võib olla väga, väga tume, isegi kui tal on kodu, isa ja ema. Kodu on siiski vaid maja, mille köögikappides pole üldse süüa, vahel võibolla suhkrut, seda saab muidugi sõrmedelt limpsida ja see aitab veidi nälja vastu. Isa pole enamasti ka. Ta pole kaugeltki kõige halvem inimene, lihtsalt tal on palju asju ajada, nagu ta mõnikord vintispäi välja ilmudes selgitab, ta võib koguni münte anda ja paluda, et laps lõpetaks jutud sellest, et ema talle süüa ei anna ja ta on kogu aeg näljane, nii tohutult näljane. Sest isa ei suutvat seda kuulata.

Emagi pole kuigi tihti kodus. Kui on, siis ta magab. Aga magamine on siiski parem sellest, et ta annaks lapsele kommitorutäie unetablette. Mis otse haiglasse viivad. Nagu ükskord juhtus.