Juhtkiri: hädad koolimajade pärast

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Haljala koolis algab seegi haridusaasta konteinerklassiruumides. Rakvere riigigümnaasiumi töökas meeskond siblib palehigis, et uue kooli loomise segadusele lisandunud logistiliste raskustega toime tulla. Loodetakse õpilaste ja perede mõistmisele ja vastutulelikkusele. Vaeküla koolimajast ei räägi enam keegi.

Vaeküla kooli hävimisele remonti mineku tõttu ning Haljala kooli valmimise viibimisest tingitud õpilaste äravoolule lisab uue märgi Rakvere riigigümnaasiumi valmimistähtaja edasilükkumine. Selge, et on hanke- ja hinnatõusu- ja kõik muud probleemid, aga kui me taasiseseisvas Eestis ei suuda valmis saada koole, on see halb märk nii meie riigi prioriteetidest kui ka hoolimatusest meie targa järelpõlve suhtes.

Kui teaduskeskuse Ahhaa juht Andres Juur kõneles presidendi roosiaias vastuvõtul katastroofist hariduses, sumises kultuurieliit muretult. Tartu ülikooli avaaktusel kõlistasid tudengid kerjasente, sest alarahastus annab surmahoobi eesti teadusele. Mis riik see on, kus haridusel, mille poole meie eelmised põlvkonnad palehigis pürgisid ning kus on siiani kõigest hoolimata tehtud maailmatasemel teadust, lastakse PISA testi loorberitel puhates allavett minna ega suudeta ehitada valmis koolimaju. Ja kes neis üldse paari aasta pärast õpetama hakkab?