L, 10.12.2022

Esimene koolipäev: rõõm aabitsast, lugemishirm, ema klassijuhatajaks, lutt põõsas ja pääsemine lõunauinakust

Virumaa Teataja
Esimene koolipäev: rõõm aabitsast, lugemishirm, ema klassijuhatajaks, lutt põõsas ja pääsemine lõunauinakust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üllar Saaremäe alustas kooliteed oma ema klassis.
Üllar Saaremäe alustas kooliteed oma ema klassis. Foto: Erakogu

Kui valmis olid pandud pliiatsid ja suled, oli aeg riietuda uhiuude koolivormi, upitada selga ranits, pigistada pihku lillekimp ja astuda sisse koolimaja uksest. Esimene 1. september! Kuidas algas tuntud virulaste koolitee?

Koolitee alguse ununematuid tundeid, aga ka juhtumusi ja sekeldusi meenutavad näitleja Ülle Lichtfeldt, riigikogulane ja teatrimees Üllar Saaremäe, poliitik Siret Kotka, Rakvere linnapea Triin Varek ja linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, maadlustšempion Epp Mäe, muusikud Andrus Albrecht ja Elisabeth Tiffany Lepik ning triatleet Kaidi Kivioja.

Ülle Lichtfeldt on just astunud koolilapse seisusse.
Ülle Lichtfeldt on just astunud koolilapse seisusse. Foto: Erakogu

Ülle Lichtfeldt läks Rakvere III keskkooli, praegusesse reaalkooli. “Ikka uhke päev oli! Oli ilus soe päev. Hästi pikk poiss võttis mu käekõrvale ja viis mind aulasse. Ema mäletab, et oli koguni kaks poissi.” Mis aulas täpselt toimus, tüdrukule meelde ei jäänud, ainult see, et oli hästi palav. Klassi jõudnud, puges ta kohe esimesse pinki. “Kui hakati nimesid lugema, siis kuna minu perekonnanimi on väga keeruline, siis õpetaja ütles seda natuke valesti ja kogu klass naeris.”

Järgmistel päevadel võttis Ülle kooli kaasa noorema venna luti. “Käisin salaja WC-s imemas, sest teadsin, et nii suured tüdrukud enam lutti ei ime. Jäin mingisugustele tüdrukutele vahele, kes nii naersid, et viskasin luti kooli juurde põõsasse. Käisin sellest sealt iga päev mööda ja mul oli nii suur lutiisu, et käisin salaja põõsas, pühkisin lutilt nälkjad ja sipelgad maha, imesin natuke ja viskasin siis jälle põõsasse. Kuni ma ta ühel päeval sinna jätsin.”

Esimesse klassi mineku eel avastati, et tüdrukul on kehv nägemine. “Mulle kirjutati prillid. Läksin tähtsalt kooli, prillid ninal. Ma ei mõelnud, kas see on ilus või inetu. Pärast selgus, et ega prillid suurt ei aidanud.” Silmanägemise probleemide tõttu istus tulevane näitlejanna esimeses pingis põhikooli lõpuni, ja kuna ette pinki toodi tavaliselt ka ulakad poisid, olid poisid tüdruku pinginaabriks põhikooli lõpuni.

“Väga toredad pinginaabrid olid. Joel viskas kogu aeg täitesulepea laua alla. Mõtlesin, miks ta seda teeb, kuni sain aru, et sulepead otsides piilub ta mulle saba alla. Ma vihastasin, aga kuna meie peres pole kitumine kunagi moeks olnud ja asjad tuli ise ära lahendada, siis rapsisin täitesulepeaga tema poole ja tal oli kogu nägu tinti täis. Karistada sain ikka mina. Võtsin pritsimise süü omaks ja seisin nurgas. Aga see ei juhtunud esimesel koolipäeval.”

Väikesest Üllarist on saanud tõsine koolipoiss.
Väikesest Üllarist on saanud tõsine koolipoiss. Foto: Erakogu

Üllar Saaremäe alustas koolipoisiteed Kohtla-Nõmme 8-klassilises koolis. “Läksin oma ema klassi. Ema oli algklasside õpetaja ja kuidagi ta nii nihverdas, kuigi novembris sain juba kaheksa ja oleksin võinud kooli minna juba aasta varem. Ta tahtis, et ma tema klassi läheksin. Pärast on ta õigustanud, et kui lõpetasin 1988. aastal keskkooli, olid lavakasse sisseastumiseksamid, aastal 1987 oleks olnud sõjaväkke minek.

Koolikott oli juba eelmisel päeval valmis pandud, ehkki sinna polnud veel midagi sissegi panna. Olin väga põnevil ja erutatud, kuigi olin seal koolis käinud titest peale, osalenud kõigil ema klassi karnevalidel ja nääripidudel. Kui minu lapsed olid teatrilapsed, siis mina olin koolilaps. Aga see oli hoopis teine asi, kui koolitee hakkas pihta.

Õppisin oma klassikaaslaste nimesid pähe. Kõiki ma ei tundnud, sest osa oli ümberkaudsetest küladest. Mul oli juba siis hirmus tahtmine teatrit teha. Vahetult enne kooli algust panime koos emaga kokku “Kevade” osatäitjad. Mina olin Toots. Kuna tema kõiki lapsi teadis, jagasime osad ära. Teele pidi olema üks ilus tüdruk Kiikla tagant. Lavastust küll ei tulnud.

Huvitav oli see, et kui enne suhtusid õpetajad, kes olid mu ema sõbrannad, minusse kui väiksesse poissi, siis nüüd olid nad hoopis reserveeritumad ja käitusid hoopis teisiti. Kõik oli teismoodi. Sain aru, et see koolivärk on ikka tõsine asi, mitte niisama. Ei saa enam tädidele vastu joosta ja kiljuda. Vend oli samas koolis, tädipoeg ka. Kogu armee oli esimesel koolipäeval kohal, ilmselt ka isa, vanaema ja vanaisa.”

Siret Kotka oli juba kooli minnes tubi arvutaja.
Siret Kotka oli juba kooli minnes tubi arvutaja. Foto: Erakogu

Siret Kotka läks esimesse klassi Triigi lasteaeda-algkooli, kus oli kõik oma varasemad aastad käinud lasteaias. “Esimesse klassi minnes ei osanud ma lugeda. Küll aga olin kõva arvutaja. Mäletan siiani, kuidas tegin end laua taga nii märkamatult väikeseks, et mind ei palutaks lugema,” tunnistas Kotka ja tõdes, et praegu on seda naljakas meenutada, sest raamatud on ta suurimad sõbrad.

Epp Mäe esimene koolipäev.
Epp Mäe esimene koolipäev. Foto: Evelin Sammel

Epp Mäe läks nüüdseks suletud Tudu põhikooli. Kuna tema isa Riho Mäe oli Tudu kooli direktor, olid Epul koolimaja ning enamik õpetajaid juba tuttavad.

Aktusel sai Epp aabitsa oma isalt. “Kooli minemist ma ei oodanud, sest arvasin, et seal peab ainult lugema. Hiljem, kui nägin, et seal tehakse ka palju muud, siis oli juba täitsa tore,” meenutas Epp Mäe.

Kooliuusik Triin Varek.
Kooliuusik Triin Varek. Foto: Erakogu

Triin Varek läks 1.b klassi Rakvere I keskkoolis. “Minu mälestused kooli algusest on palju seotud emaga, kes oli õpetaja. 1. septembrid olid alati pidulikud ja kodu lillelõhnaline. Ise 1. klassi minnes oli mul lihtne, sest olin emaga tööl kaasas käinud ja kõik oli tuttav. Samas mäletan seda uhket tunnet, kui abituriendid käekõrvale võtsid, ja mul on mälestus hetkest, kui aulas, kõigi ees, anti kätte aabits.”

Laste lauluvõistlus “Trika-trei”: laululapsed ja saatejuht Kalmer Tennosaar. Mihkel Juhkami laulis laulu “Üle lume lagedale”.
Laste lauluvõistlus “Trika-trei”: laululapsed ja saatejuht Kalmer Tennosaar. Mihkel Juhkami laulis laulu “Üle lume lagedale”. Foto: Heino Vilms
Mihkel Juhkami esimeses klassis taga keskel.
Mihkel Juhkami esimeses klassis taga keskel. Foto: Erakogu

Mihkel Juhkami läks Loksa keskkooli 1. klassi 1. septembril 1970. “Olin selleks ajaks jõudnud juba istuma ehk klassikursust kordama jääda,” kõneles Juhkami ja selgitas, et enamik lasteaiarühma poistest olid temast aasta vanemad. Juhkami hakkas nendega koos eelkoolis käima, sest nii pääses lasteaia lõunasest uinakust. Kui suurematel lastel oli 1969. aasta sügisel aeg kooli minna, leidsid Mihkli vanemad, et mõistlik oleks siiski veel aasta oodata. “Sain seitse täis alles järgmisel suvel. Nii ma siis käisingi kaks aastat eelkoolis. Seetõttu oli muidugi kõik koolimajas toimuv mulle hästi selge ja lihtne, ja kui viletsavõitu kirjatehnika välja arvata, siis õppimise peale palju aega ei kulunud,” rääkis Juhkami.

Esimesest koolipäevast on mehel meeles see, et algklasside maja ees jagati kooliminejad abiturientidele käe otsa. “Nii me siis koos teises majas asuvasse kooli aulasse läksime. Mis seal toimus – vot seda mälupilti, erinevalt eelnevast, enam ei ole. Ilmselt siis laulude ja kõnedega aktus, kus aabitsad kätte jagati. Hiljem sai seda ju sealsamas majas nähtud veel korda kümme,” meenutas Juhkami.

Andrus Albrecht, tulevane Bonzo, alustas kooliteed kerge värinaga hinges.
Andrus Albrecht, tulevane Bonzo, alustas kooliteed kerge värinaga hinges. Foto: Evelin Sammel

Andrus Albrecht ehk Bonzo läks Rakveresse III keskkooli ehk praegusesse reaalkooli. “Olin kõvasti närvis, kes ei pelgaks kooliminekut,” tunnistas Albrecht ja tõdes, et tegelikult oli uhke tunne ka 1. klassi minna. Mees elas tol ajal Veski tänaval, kohe koolimaja juures.

Elisabeth Tiffany Lepiku kooliaastad algasid lauluga.
Elisabeth Tiffany Lepiku kooliaastad algasid lauluga. Foto: Erakogu

Elisabeth Tiffany Lepik alustas kooliteed Rakvere gümnaasiumis. “Ma mäletan, et mind pandi juba esimesel koolipäeval aktusele laulma ja naljakal kombel möödusid kõik mu 12 aastat aktustel lauldes. Isegi oma lõpuaktusel laulsin. Esinemisnärvist ma ei mäletagi väga midagi, pigem oli elevus, et teistele esineda saab. Klassikaaslased meeldisid mulle kohe, kui ma neid nägin, ja nendega oli väga tore veeta kooliaastaid koos. Käisin Rakvere gümnaasiumis kõik 12 aastat.

Kui riietest rääkida, siis ikka ema ja õde riietasid mind, aga arvestades mu vaimustust printsesside temaatika vastu, oli mul seljas üks mu elu lemmikumaid kleite ja ma tundsin ennast väga hästi (loe: printsessina) selles.”

Kaidi Kivioja.
Kaidi Kivioja. Foto: Erakogu

Kaidi Kivioja läks 1. klassi Vinni-Pajusti gümnaasiumis. “Olin siis kuueaastane ja kõigist aasta noorem ja sellega kooli pesamuna. Aga mul oli hea meel, et mul lubati aasta varem koos oma lasteaiasõpradega kooliteed alustada,” tunnistas Kivioja. Aktusest mäletab ta seda, et abituriendid, kelle käekõrval aktusele mindi, tundusid nii suured ja täiskasvanud.

Märksõnad
Tagasi üles