R, 9.12.2022

Rakvere riigigümnaasium pidas oma koolimaja puudumisel avaaktuse Vallimäel

Rakvere riigigümnaasium pidas oma koolimaja puudumisel avaaktuse Vallimäel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rakvere Vallimäel toimunud riigigümnaasiumi avaaktust üritas küll vihmasagar segada, aga välja tal see eriti ei tulnud ja noored ilmataati ei kartnud.
Rakvere Vallimäel toimunud riigigümnaasiumi avaaktust üritas küll vihmasagar segada, aga välja tal see eriti ei tulnud ja noored ilmataati ei kartnud. Foto: Marianne Loorents

Lääne-Virumaa sai viimaseks maakonnaks, kus avati riigigümnaasium – kõigis teistes Eesti piirkondades on selline kool juba olemas. Siinse riigigümnaasiumi hoone aga ehituse venimise tõttu veel valmis pole. Rakvere riigigümnaasium alustab oma tegevust asenduspindadel.

Pole aga halba heata. Rakveres on Vallimäe vabaõhukompleks ja selle ringlaval peetud riigigümnaasiumi avaaktus kukkus ehk mõnusamgi välja kui klassikaline ja konservatiivne 1. september kusagil umbses koolivõimlas. Mine sa tea, ehk sündis olude sunnil isegi traditsioon ja uus kool hakkabki oma avaaktuseid Vallimäel pidama.

Rakvere riigigümnaasium on valinud endale tunnuslauseks "Tarkuse väega kool". Kogu see koolivägi – 433 õpilast, 27 õpetajat ja kolm inimest juhtkonnast – mahtus ringlava pealtvaatajakohtadele kenasti ära ning ruumi jäi veel ülegi. 

Vihmapilved üritasid ka enda etteaste piduliku päeva ajakavasse mahutada, aga hästi neil see ei õnnestunud. Lisaks oli rahvas varustatud vihmavarjude ning -keepidega, mis põgusa saju ajaks kiiresti lahti rulliti.

Rakvere riigigümnaasiumi juht Liisa Puusepp.
Rakvere riigigümnaasiumi juht Liisa Puusepp. Foto: Marianne Loorents

"Kõik head ja imelised inimesed ei mahu Rakvere riigigümnaasiumisse, aga Rakvere riigigümnaasiumis on ainult head ja imelised inimesed," iseloomustas koolijuht Liisa Puusepp aktusekõnes kooliperet. "Oleks meelevaldne pakkuda meie kooli mõne Lääne-Virumaa haridusasutuse õigusjärglaseks. Aga me saame olla osaks hariduse järjepidevuse hoidmisel," rääkis ta.

Kooli õpilasesinduse esindaja Mare Parve rõõmustas, et on esimene, kes saab sõna uue riigigümnaasiumi õpilasena. "Aga meil  kõigil on suurepärane võimalus olla Rakvere riigigümnaasiumis milleski esimene. Saab olla isegi esimene õpilane, kes reedel kooli jõuab," ütles ta.

Rakvere riigigümnaasiumi klassikomplektid kannavad tähiseid G1, G2 ja G3, kus number märgib vastavalt senist 10., 11. või 12. klassi. Lisandub veel paralleelklassi tähistav number 1–5 ja mõne klassi puhul ka täht A või B. Klassijuhatajaid kutsutakse mentoriteks.

Klassi G33 ehk siis abituuriumi kolmanda paralleelklassi mentor on Raimo Maasik, kes varem töötas Kadrina keskkoolis füüsikaõpetajana. "Loomulikult oli Kadrina keskkool väga tubli kool, aga leidsin, et on sobiv aeg muutusteks, ja seepärast kandideerisin õpetajaks riigigümnaasiumisse," rääkis ta. "Mul on nüüd suurepärane võimalus aidata uut kooli üles ehitada. Oma maja pole meil veel valmis, aga mingit hirmu asenduspindade ees küll pole. Ootusärevus on hinges, saaks juba sinna kikilipsu-majja." (Rakvere riigigümnaasiumi hoonet kutsutakse niimoodi selle kikilipsukujulise põhiplaani tõttu – toim.)

Abiturient Kasper Kalju Kivi (kikilipsuga) avaldas lootust, et saab riigigümnaasiumist võimalikult hea hariduse.
Abiturient Kasper Kalju Kivi (kikilipsuga) avaldas lootust, et saab riigigümnaasiumist võimalikult hea hariduse. Foto: Marianne Loorents

Maasik sai endale hoolealusteks 28 noort, kes kõik tulid riigigümnaasiumisse senise Rakvere reaalgümnaasiumi ühest ja samast klassist. "Üks meie senistest klassikaaslastest otsustas teise kooli kasuks, ülejäänud tulid kõik siia," lausus G33 abiturient Kasper Kalju Kivi. "Loodan riigigümnaasiumist eelkõige head haridust. Usun, et riigikoolis on selle saamiseks kõige paremad võimalused," rääkis ta. "Ja koolitoit on ka loodetavasti parem, kui eelmises koolis oli," lisas Kasper Kalju Kivi naerdes.

Uuest koolimajast ja sealsetest õpitingimustest noormehel veel aimu polnud. "Mulle isiklikult meeldiksid avarad ja õhurikkad klassid. Sellised moodsad, mis ei ole igasuguseid ülearuseid asju täis tuubitud," soovis ta.

Kooli õpetajad ja juhtkond tutvustasid end kooliperele lauldes, esitades Anne Veski kuusaks laulud "Hea tuju laulu" ("On tore atmosfäär ..."). Sõnad polnud õpsidel küll peas ja nad kasutasid sinistele paberilehtedele kirjutatud spikreid, aga vastavalt tänapäevastele tavadele võib neile püüdlikkuse eest vist positiivse hinde välja kirjutada küll.

Samas jäi silma, et kooli õpetajad on valdavalt naised. "Paraku on see üle Eesti nii, et meesõpetajaid on vähe," tõdes füüsikaõpetaja Raimo Maasik. "Muidugi oleks parem, kui meid, mehi, oleks koolides rohkem." 

Tagasi üles