Kiri: teeme ruskat kah!

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Mina enam kooli ei lähe. Lugeda ja kirjutada ma oskan ja rääkida seal ei lubata, teatas poeg isale uue kooliaasta alguse puhul. Aga minema peab, pääsu ei ole, vastas isa elutargalt.

Eestlased on olnud aegade algusest peale hariduse usku. Esimene koolipäev on üldrahvalik pidupäev. Üks tüdruk elas koos vanematega mõnda aega riigis, kus esimene koolipäev oli tavaline päev, ei midagi erilist. “Ma igatsesin nii väga Eestimaa esimese koolipäeva ärevust, melu, lillelõhna. Meenus, kuidas mu südames oli helge tunne, et elu on ilus, inimesed on head ja mind ümbritsevad lähedased, kes minust päriselt hoolivad. Püüdsin sellest tundest kinni hoida nii kaua, kui vähegi võimalik.”

Noored lastevanemad manitsevad oma väikeseid lapsi, et ära roni, ära hüppa, ära jookse, ära ole selline tüütus, ole normaalne. Aga see ongi normaalne, et laps rahmeldab. Minge parem koos lapsega sportima ja küpsetage hiljem koos vahukomme. Noores eas on kerge lapsi heas mõttes ära osta ja nii luua kasulikke harjumusi kogu eluks. Gümnasistid võiksid oma sõpradest tekitada mõnusa kamba, kellega koos sportida, ja ärge tehke seda mitte nii, et veremaitse on suus, vaid nii, et pärast on hea ja lahe olla. Kui isa viib teid kaheks tunniks kallisse trenni ja tuleb autoga järele ning ülejäänud aja veedate internetis, siis treeningu mõju tervisele on väike. Kui 100-aastaselt mehelt küsiti, kuidas nii vanaks elada, soovitas ta teha füüsilist tööd ja ennast mitte paksuks süüa.