Paasist ja pealisehitisest

Marko Pomerants Foto: Ain Liiva

Minuvanused inimesed on ehk küll kuulnud rohkem baasist ja pealisehitisest, aga loodan, et minu käsitlus on ka aktsepteeritav. Pealisehitis peaks tähendama poliitilisi, õiguslikke, filosoofilisi, eetilisi, kunstilisi ja religioosseid vaateid ning vastavaid ühiskondlikke institutsioone ja baastootmisvahendeid.

Oleks imekspandav, kui keegi poleks Paasi külas kunagi soovinud lubjakivi leidmiseks geoloogilisi uuringuid korraldada. Nimi juba reedab ja kutsub asja uurima. On pannud mindki Paasi küla vastu huvi tundma. Ma soovisin kaheksakümnendate aastate lõpus sealsesse vanasse magasiaita paemuuseumi teha. Toonane Viru kolhoosi esimees Toomas Varek ütles, et sinna tuleb kõrts. Me teame, et Paasi külas pole ei kõrtsi ega paemuuseumi. Küll on ühe kaevandusettevõtte huvi lubjakivi kaevandada jõudnud keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi aruteluni. Praeguseks hetkeks on see tehtud.

Miks kaevandajad selle piirkonna vastu huvi tunnevad? Elamu- ja teedeehituse intensiivistumine on tekitanud vajaduse killustiku, betooni ja asfaltbetooni järele. Olulisteks näitajateks on ennekõike purunemiskindlus, külmakindlus ja majanduslikud aspektid. Kuigi poolel Eesti territooriumil on lubjakive ja dolomiite, leidub kõrgemargilist ehituslubjakivi kaevandamiseks sobivates tingimustes oluliselt kitsamal territooriumil. Muidugi on väga hea purunemiskindlusega graniit. Paraku on selle hind umbes 2,5 korda kõrgem kui lubjakivil.