R, 9.12.2022

Pärandus võib olla kivina kaelas

Toomas Herm
, ajakirjanik
Pärandus võib olla kivina kaelas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tavainimene võib pärandusest loobuda, kuid omavalitsus seda teha ei saa.
Tavainimene võib pärandusest loobuda, kuid omavalitsus seda teha ei saa. Foto: Shutterstock

Tavaliselt seostatakse pärandust sülle kukkunud rikkusega. See aga võib tähendada ka parajat põntsu rahakotile. Kahtlasest pärandusest võib tavainimene loobuda, kuid omavalitsus seda teha ei saa.

Hiljuti pidigi Rakvere vald võtma eelarve reservist 288 eurot, et tasuda surnud inimese võlgnevusi äriühingutele ja kohtutäituritele.

Vallasekretär Sirje Veiman tõi näite, et omavalitsus pidi tasuma väikelaene, mis olid võetud kodumasinate ostmiseks. Pärast inimese surma keegi temast maha jäänud korterit ei tahtnud ja seadusest tulenevalt pidi omavalitsus selle endale võtma. Paraku aga ei jätku korteri müügist saadud rahast kõikide võlgnevuste tasumiseks.

“See summa oli väga väike,” ütles Veiman eelarve reservist võetu kohta. Tema hinnangul on võimalik, et omavalitsusele sülle kukkunud pärandus võib kaasa tuua tõsiseid probleeme. Päris pankrotti riik omavalitsust ilmselt minna ei lase. Veimani sõnul võikski muuta seadust, et mitte omavalitsus ei pea tegelema pä­randvaraga, vaid riik.

Rakvere vallal on kolm omanikuta jäänud korterit. Veimani sõnul kahel pärandvaral võlgnevusi ei ole ja vähemalt üks neist toob kindlasti valla eelarvesse raha juurde.

Kuidas siis teada saada, kas pärandus on sülle kukkunud õnn või õnnetus?

Omavalitsusel lasub kohustus taotleda notarilt pärandvara inventuur. See omakorda annab kaitse, et kui pärast inventuuri selguvad veel mingid lisakohustused, ei pea omavalitsus neid enam täitma.

Sirje Veiman selgitas, et tavalised pärijad, näiteks lapsed ja abikaasa, võivad soovi korral taotleda pärandvara inventuuri. Kui aga pärija on alaealine, siis tema hooldajal on inventuur soovituslik. Kui ta seda ei tee ja hiljem selgub, et pärandus on sülle kukkunud õnnetus, vastutab hooldaja selle eest oma varaga.

Veimani andmetel pole Sõmeru vallal ja pärast ühinemist tekkinud suurel Rakvere vallal varem pärandvara olnud. Eelnimetatud kolm korterit on esimesed pärandiks saadud objektid.

On võimalik, et omavalitsusele sülle kukkunud pärandus võib kaasa tuua tõsiseid probleeme.

Kadrina vald on praegu esimest korda pärija rollis. Pea kaks aastat tagasi siit ilmast lahkunud meesterahva osaühingul pärijaid kas ei olnud või olid võimalikud pärijad loobunud ja seaduse järgi päris vara mehe elukoha järgne kohalik omavalitsus.

Viimatisel vallavolikogu istungil möödunud nädalal võttis volikogu ühel häälel vastu otsuse päranduseks saadud osaühingu tegevus lõpetada. Kadrina vallasekretär Marika Mardõkainen tunnistas, et vallas saadi pärijaseisusest teada siis, kui notar saatis pärimistunnistuse.

Omavalitsusele on pärandi saamine korralik lisatöö. Kui kadunukese lähedased pärandist loobuvad – vahel võib surnul olla võlgu rohkem kui vara –, tuleb asjaga tegelema hakata pärandi saanud omavalitsusel.

“Sellega tuleb ju tegeleda,” sõnas Mardõkainen ja lisas, et pä­randvara inventuuri käigus on summad korduvalt muutunud.

Vallasekretär tunnistas, et praegu veel ei ole teada, kas varale leidub ostjaid ja mis hinnaga see ostetakse. Selle tõttu ei ole ka teada, kas müügist saadud tuluga saab lahkunu võlad tasutud ja kas sealt veel midagi ka valla eelarvesse jääb või mitte. “See on pikk protsess,” lausus Mardõkainen.

Märksõnad
Tagasi üles