:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/07/14814015t1h7f1d.jpg)
Kõige kiiremini Virumaal reageerisid päästeteenistuse üleskutsele valida välja inimestele sobivad varjumiskohad Rakvere ja Sillamäe. Rakvere linnavõimud aga ei taha veel elanikke ohu korral kaitsvaid kohti avalikustada.
Augustis saatis päästeteenistus Virumaa omavalitsustele kirja, kus palus välja valida inimestele sobivad varjumiskohad. Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Annely Oone selgitas, et päästeameti inspektorid käivad omavalitsuste pakutavad objektid läbi ja valivad neist sobilikud välja. Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd keeldus välja valitud varjekohti avalikustamast. "Jagame terviklikku infot, kui otsused olemas," sõnas ta.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak täpsustas, et omavalitsused peavad välja valima varjendid ja varjekohad. Neile on erinevad nõudmised.
Nõlvaku kinnitusel asjaga tegeldakse. Tahetakse kaasata ka elanikkonda, et inimesed teataksid neile teada olevatest võimalikest varjumiskohtadest. "Meil ei ole ka täit infot," põhjendas Nõlvak elanikkonna kaasamist ja lisas, et üleskutse selleks tehakse vallalehe järgmises numbris. Vallajuhi hinnangul saadakse võimalike varjendite ja varjekohtade nimekiri kokku kuu või pooleteise möödudes.
"Mina väidan, et meil ei ole neid," sõnas Kadrina abivallavanem Aarne Laas. "Ja kas maal peakski olema?" lisas ta. Laas selgitas, et maal ei ole kaubanduskeskuseid ega maaaluseid parklaid. Ukraina näite põhjal kortermajade keldrid ei sobi, sest need vajuvad tabamuse korral kokku. Laasi hinnangul võiks maal olla inimeste varjupaik seotud kodu ja selle lähiümbrusega.
Esmalt hakkas päästeteenistus otsima varjumiskohti neljas suuremas linnas. Homme tähistataksegi Narvas linna esimesed seitse varjumiskohta. Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei ole Narva linna jaoks praegune varjumiskohtade arv piisav. "Nii linnavalitsusel, korteriühistutel, aga ka ettevõtetel tuleks leida ja kohandada veel ruume, mida saaksid inimesed ohu korral kasutada," lisas Holzmann.
Varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja akendeta. Päästeteenistuse hinnangul peaks varjumispaik asuma kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või kus on palju varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maaalused parklad.
Tähistatud varjumiskohad on mõeldud kõigile abivajajatele sõjalise ohu, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse ja muu seesuguse korral. Ohuteavituse annab päästeamet meedia kaudu või muid kommunikatsioonivahendeid kasutades. Välja töötamisel on ka asukohapõhine teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.
Rahvusvaheline varjumiskoha märk tähendab, et sõjaõiguse mõistes on tegemist tsiviilkaitselise objektiga, mida ei tohi rünnata või muud moodi survestada. Niisuguste objektide ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga. Varjumiskohtade asukoht peab olema teada kõigile kohalikele elanikele.