R, 2.12.2022

Triigi külas on kergliiklustee jaoks liiga vähe elanikke

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Triigi külas on kergliiklustee jaoks liiga vähe elanikke
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaks aastat tagasi oli kõik veel hästi: Väike-Maarjast algas kergliiklustee ehitus ja tee pidi minema Triigini. Paraku tuleb kergliiklejail leppida nüüd vaid poole maani ulatuva teega.
Kaks aastat tagasi oli kõik veel hästi: Väike-Maarjast algas kergliiklustee ehitus ja tee pidi minema Triigini. Paraku tuleb kergliiklejail leppida nüüd vaid poole maani ulatuva teega. Foto: Ain Liiva

Väike-Maarja – Triigi kergliiklusteest ehitati pool valmis. Rahastajaks oli kaudselt koroonapandeemia, sest riik jagas 2020. aastal toetusi kriisi mõjude likvideerimiseks üsna heldel käel ja Väike-Maarja vald otsustas saadud raha kasutada kergliiklustee ehituseks. Teine, umbes kahekilomeetrine jupp teed pidi ehitatama tänavu, aga ei ehitata, sest nüüd läksid meetmekraanid jälle kinni.

Väike-Maarja valla selle aasta eelarve investeeringute real seisis muu hulgas: Väike-Maarja – Triigi kergliiklustee ehitamise II etapp 560 000 eurot (millest toetus 371 250 eurot). Enam ei seisa, sest juunis vastu võetud lisaeelarvega eemaldati projekt eelarvest, nagu ka Agro tee ehitus. Põhjus on mõlema juurde märgitud sama: "On selgunud, et toetust ei ole võimalik saada."

Omavalitsuste tehtavate investeeringute puhul on üsna tavaline, et nende rahastamine koosneb kahest osast: raha tuleb valla või linna omaosalusest ja mõnest üleriigilisest või lausa üleeuroopalisest toetusmeetmest. Valdavalt on toetused isegi suuremad kui omaosalus ja seega tuleb eelarvetesse kirja pandud kulutustesse suhtuda reservatsiooniga: kui midagi juhtub ja toetusmeetmest raha ei saada, jääb ka plaanitud ehitus ära.

Märksõnad
Tagasi üles