Rõivadisaineri isevärki kodus elektriühendust taga ei igatseta

Katrin Kivirand koos varjupaigast võetud koera Nufiga. Foto: Evelin Sammel

Disainer Katrin Kivirand ütleb, et ta pole sündinud, kuldlusikas suus, ega saanud päranduseks lossi. Küll aga on ta pärinud vanavanemate talu koos metsa- ja jupikese põllumaaga Viru-Nigula vallas Varudi-Altküla lähedal. Katrin väidab, et talus pole iial võrguelektrit olnud.

Nana Pipi kunstnikunime kandva Katrin Kiviranna ema ja vanaisa kodu seisis kord sealsamas. Endisaegsest eluasemest on nüüdseks alles jäänud vaid kivihunnik, mida majarahvas mäeks hüüab. Kõige parem vaade ümbruskonnale ongi sealt mäe tipust. Talu juurde kuulub ka palju metsamaad. Puudusid elekter ja igal aastaajal sõitmiskõlblikud teed ning ei olnud seal õiget eluhoonetki.

“Kui ma seda mäge kaevan, siis leian siit ajalugu, alustades vanade roostes triikraudadega ja lõpetades põllutööagregaatidega.” Siin Katrin aeg-ajalt kaevab ja veeretab kive, katab nendega Mäge, et naadist ja umbrohust lahti saada. Ta on nõnda juba neli aastat teinud.