/nginx/o/2022/05/30/14589341t1h235e.jpg)
/nginx/o/2022/09/13/14828714t1h09d5.jpg)
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul on Eesti õpetajatest valmis novembris streikima enamik, kui valitsus ei tõsta miinimumpalka 1845 euroni. Valmis on ka Lääne-Virumaa õpetajad.
Reemo Voltri möönis siiski, et väiksemates kohtades võib osalus streigil olla väiksem. Sest kuigi kõrgharidusega töötaja kohta on õpetaja palk väike, võib õpetaja väikeses kogukonnas olla kõige suurema palga saaja. “Kui ülejäänud kogukond ei taha ega suuda vaadata nii-öelda suuremat pilti, Eesti konteksti ja natuke tulevikku, siis et mitte oma tutvusringkonna ja elukeskkonnaga pahuksisse minna, ei pruugi see otsus streikida nii kergelt tulla.”
Haljala kooli klassiõpetaja, 20-aastase staažiga Ülle Martinson ütles, et tema kolleegide seas ei ole streigivõimalus põhiliseks jututeemaks. “Arutatud seda on, ilmselt hakkamegi [streikima], kui muud moodi ei saa,” lausus Martinson, kuid heaks variandiks ta seda ei pea. Eriti praegu, kui lastel on selja taga hiljutine distantsõppekogemus. “Palk peaks tulema kõrgem, kuid usun, et õpetajad rõõmustavad ka väiksema üle,” jäi staažikas pedagoog leplikuks. Samuti pidas ta oluliseks, et palk tõuseks eelisjärjekorras päästjatel.
Suures ringis pole streigivõimalust arutanud ka Kadrina kooli pedagoogid, ütles koolijuhina õppeaastat alustanud Krõõt Nõmmela-Mehide. Tema sõnul on Kadrinas hetkel aktuaalsem koolisisene palgasüsteem, mis vajab paika saamist. “Riikliku palgatõusu teema on kõigile tähtis, aga teisest küljest on kõik õpetajad piisavalt kohusetundlikud, mõtlemaks sellele, mis siis saab, kui nende tund ära jääb,” sõnas Nõmmela-Mehide.
Seda, et Kadrina õpetajad hoiduksid streikimast kartuses väikese kogukonnaga pahuksisse minna, ei pea Nõmmela-Mehide tõenäoliseks. “Meil on ikkagi maakonna üks suurimaid koole. Pigem on õpetajate endi meelsus teistsugune – olla pigem tunnis, kui teha streiki. Aga nagu ütlesin, me pole sel teemal kõigiga rääkinud veel,” lisas ta.
“Ma ei oska selles osas kaasa rääkida, kas kellelgi on hirmud streikima minemise osas,” ütles Rakvere riigigümnaasiumi direktor Liisa Puusepp, kuid lisas, et pigem ta seda ei usu. Nagu ka Kadrina koolijuht, toetab Puusepp palgatõusu kahe käega, ent suures ringis pole streigivõimaluse arutamiseks seni mahti olnud. Puusepp toonitas, et riigikoolid ei ole siinkohal kuidagi teistsuguses süsteemis.
Õpetaja töös on täna läbipõlemine põhimõtteliselt sisse kirjutatud.
Kirsti Notta, Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpetaja, EHL-i Lääne-Virumaa osakonna usaldusisik
“Me oleme täpselt samas rahakotis nagu kõik kohalike omavalitsuste koolid. Palgateemad on meil täpselt samad,” ütles direktor, lisades, et koolijuhile on need küllaltki valusad teemad.
Vinni-Pajusti gümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja ning EHL-i Vinni-Pajusti gümnaasiumi usaldusisiku Kirsti Notta sõnul on kõige vajalikum, et ühiskond mõistaks päriselt palgatõusu vajadust. “Osa arvavad, et niigi saadakse teistest rohkem palka, aga arvestades viimaste aastate töömahtu, siis on see naeruväärselt väike.”
Notta on õpetanud lapsi 25 aastat, kuid sellist koormust nagu praegu, pole ta kunagi varem tundnud. “Meil on kaasav haridus, kus õpetan erivajadustega lapsi tavaklassis. Erivajaduste alla käivad ka andekad lapsed, nemad jäävad täiesti tagaplaanile, sest meil on nüüd ka Ukraina lapsed, keda peaksin õpetama paralleelselt samal ajal,” toob ta mõne näite. “Õpetaja töös on täna läbipõlemine põhimõtteliselt sisse kirjutatud.”
Sama oluliseks kui palgatõusu peab Notta motivatsioonitasude õiglast paketti vastavalt pedagoogide staažile ja kvalifikatsiooni tasemele. “Täna tuleb alustav õpetaja kooli ja saab võrdset palka sellega, kes on olnud 25 aastat ning on oma eriala tippspetsialist,” nentis ta.
Kokkuvõtteks ütles Notta sama, mida erinevas sõnastuses pea kõik küsitletud haridustöötajad: “Ega õpetaja oma tööd lõpuks ikka tegemata ei jäta. Paljud, kes on varem öelnud, et nad ei lähe streikima, on täna seda meelt, et kui tingimused ei muutu, siis nad ühinevad streigiga. Aga kui see on ühepäevane või kolmepäevane streik, siis see tekitab küsimuse – kas see annab oodatud tulemuse?”
EHL peab läbirääkimisi riigiga maikuust saadik. Praegu on pall valitsuse käes – järgmiseks nädalaks ootab EHL riigi pakkumist, mida hakatakse arutama järgmises voorus 29. septembril. “Siis saame lõplikult lukku lüüa, kas pakutav palgatõus meid rahuldab,” ütles liidu esimees Reemo Voltri. Kui pakutav palgatõus jääb oluliselt alla pea 25-protsendilisele inflatsioonile, astub mängu riiklik lepitaja. “Ilmselt seal mingil määral läbirääkimiste ruumi on, aga mitte liiga palju. Kui lepitusprotsess tulemusi ei anna, siis on vaja streigi ettevalmistuseks natuke aega ja ilmselt kuskil novembri alguses toimub streik,” sõnas Voltri.