Vabaduse valvurist sai Vihasool jalgrattamuuseumi omanik

Andreas Piibemann Juhani jalgratta- ja koduloomuuseumi ees. Jalgratas mehe kõrval on 1987. aastal Valgevenes toodetud Aist. Foto: Andres Tohver

25-aastane Andreas Piibemann otsustas tänavu elus kannapöörde teha. Tallinna vanglas töötanud mees kolis Võsu lähedale Vihasoo külla, kus ta on nõukaaegsest garaažist kujundanud väikese jalgrattamuuseumi.

Viinistul kasvanud poisi esimeseks sõiduriistaks osutus nõukaajal Minski mootori- ja jalgrattatehases toodetud kokukas ehk kokkupandav jalgratas Aist MMVZ. Selle andis talle kohalik vanapaar. “Oli selline diil, et mina pidin vanaisaga ehitama väikese riiuli nende lapselapse nukkude jaoks. Nemad andsid ratta mulle vastutasuks. Sellest kokukast see kirg alguse sai,” meenutas ta.

Vanade jalgrataste kogumisele tõmbas kriipsu peale kolimine. “Ma läksin Viinistult Tallinna, töötasin kolm aastat Tallinna vanglas valvurina. Ma arvasin, et ma ei hakka enam kunagi jalgratastega tegelema,” rääkis Piibemann.