L, 10.12.2022

Varangu vanast viinaköögist on saanud hubane koolituskeskus

Andres Tohver
, ajakirjanik
Varangu vanast viinaköögist on saanud hubane koolituskeskus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viinavabriku korstna kõrgus on 28 meetrit.
Viinavabriku korstna kõrgus on 28 meetrit. Foto: Ain Liiva

Varangu mõisa maakividest viinaköök meenutab väikest lossi. Seal on kartulitest aetud piiritust, remonditud sovhoosi masinaid, pakutud massaaži ja laenutatud raamatuid. Raido ja Maarja Toonekure käe all sündis hoone aga uuele elule koolituskeskusena, mis on tunnustust pälvinud isegi meie riigi presidendilt.

Kuidas Varangu koolituskeskus üleriigilisele kauni kodu konkursile sattus? “Meiega võeti ühendust Haljala vallast ja küsiti, kas nad võivad esitada Varangu viinaköögi konkursile “Kaunis kodu”. See ei ole ainult kauni kodu konkurss, vaid seal on ka avalikud hooned. Vaadatakse, kes on ümbritsevasse keskkonda panustanud,” rääkis Raido Toonekurg.

Maarja ja Raido Toonekurg Varangu mõisa viinaköögi ees. Viinavabriku korstna kõrgus on 28 meetrit.
Maarja ja Raido Toonekurg Varangu mõisa viinaköögi ees. Viinavabriku korstna kõrgus on 28 meetrit. Foto: Ain Liiva

Autasustamine ja president Alar Karise kätlemine toimusid 4. septembril Peipsi ääres Mustvees. Auhinnaks anti raamat kõikidest kaunitest kodudest, mida sellel aastal tunnustati, rinnamärk ning ringikujuline kaunistus, mille saab kinnitada maja välisseinale. Sümboolseks toetuseks oli Husqvarna kinkekaart 40 euro väärtuses.

Tartu ülikooli ökonomistina lõpetanud Raido Toonekurg juhib automüügitarkvara ettevõtet AS Modera. Maarja on samuti õppinud Tartus majandust ja täiendanud ennast Tallinna tehnikaülikoolis maastikuarhitektuuri alal. Fleet Solutions OÜ kaudu majandatakse koos Varangu koolituskeskust. Kuidas sellise lahenduseni jõuti?

Viinaköögi suures saalis korraldatakse nüüd koolitusi.
Viinaköögi suures saalis korraldatakse nüüd koolitusi. Foto: Ain Liiva

Varangu viinaköök on 700-ruutmeetrine maakividest iludus. See avaldab muljet, ükskõik mis suunast seda ka ei vaataks. Toonekured ostsid hoone koos krundiga 2017. aastal. Uuendamine osutus siiski keeruliseks, sest ehitusjooniseid ei õnnestunud leida. “Meil ei olnud mitte midagi. Arhitektid mõõdistasid hoone ise üles,” meenutas Maarja Toonekurg.

Sisearhitektideks võeti Aet Gri­gorjev ja Krista Thomson. Intensiivsem töö läks lahti kolme aasta eest, kui oli tehtud otsus viinaköök koolituskeskuseks ümber kujundada. Toonekurgedel on ettevõtmise peale kulunud üle miljoni euro. Mõningaseks abiks on olnud PRIA-lt saadud 150 000-eurone toetus. Ehkki omamoodi piduriks kujunes koroona, ollakse nüüd lõpusirgel.

Miks ikkagi koolituskeskus? “Minu enda taust on koolitusvaldkonnas. Ma olen juhtinud Eesti ühte suurimat koolitusettevõtet nimega IT-koolitus. Selle valdkonnaga olen ma kursis. Oli soov pakkuda natuke teistlaadset keskkonda kui linnahotellide konverentsikeskustes. Seetõttu sai tähelepanu pööratud ka ümbritsevale õuealale. Seal saab eraldi grupitööd teha, see annab hea mõttelennu,” rääkis Raido Toonekurg.

Soklikorruse kartulikelder on kohandatud toitlustuse tarbeks.
Soklikorruse kartulikelder on kohandatud toitlustuse tarbeks. Foto: Ain Liiva

Viinaköögi keskel paikneb kõrgete lagedega ruum, mis kannab kunagise mõisaomaniku auks nime Fabian Moritz. Mõisnik ise elas küll 17. sajandil ja viinaköögi rajamisega seotud ei olnud. Viinaköögi ehitas Alexander von Lueder 1909. aastal. Läbi peasaali jooksevad rööpaid meenutavad rauad, millele kinnitusid piiritusetootmise seadmed.

Kuid piiritus ei tekkinud õhust ega armastusest. Madalate lagedega kõrvaltuba soklikorrusel oli algupäraselt kartulikelder, sest viina toodeti Raido Toonekure sõnul kartulist. Kui Toonekured hoone ostsid, olid kartulisalved soklikorrusel veel näha. Et ruumi juurde saada, süvendati kartulikeldri põrandat. Koolituste ajal pakutakse kartulikeldris einet.

“Ma arvan, et ajalooliselt tehti piiritust ikkagi viljast. Kartul lisandus hiljem. Piiritus viidi Venemaale. Varangu oli üks selle piirkonna noorimaid viinakööke. Luederid jäid ehitamisega justkui hiljaks. Palmse ja Vihula viinaköögid valmisid varem,” rääkis Maarja Toonekurg.

Kolmandal korrusel katuse all hakkab paiknema seminariruum või raamatukogu.
Kolmandal korrusel katuse all hakkab paiknema seminariruum või raamatukogu. Foto: Ain Liiva
Härjatalli konserveeritud varemete vahel võib näha võrsumas tomateid.
Härjatalli konserveeritud varemete vahel võib näha võrsumas tomateid. Foto: Ain Liiva

Peasaali teisele küljele on rajatud kaminasaal. Veel edasi liikudes jõutakse omaaegsesse masinapargi ruumi, kus eriskummalise lahendusena hakkab silma Fibo plokkidest kinoekraan. “Kino meil päris pole, see ekraan sai ehitatud ja on ka rakendust leidnud juba tootekoolitustel, kus on vaja näidata õppevideoid,” pidas Maarja Toonekurg vajalikuks täpsustada.

Nii peasaali, kaminasaali kui ka masinapargi ruumi suured välisuksed on säilitatud originaalkujul.

Viinaköögi teisel korrusel on kontorid. Kitsas keerd­trepp viib katuse alla kolmandale korrusele, kus omanike sõnul võiks tulevikus paikneda seminariruum ja raamatukogu. Katuse all asub ka tehnoruum, kuhu on sobitatud ventilatsiooniseadmed. Hoone taga kõrgub 28-meetrine korsten.

Remondi käigus tuli välja vahetada viinaköögi katusesarikad, sest sovhoosiajal pandud eterniitkatus laskis läbi ja vanad sarikad olid määndunud. Maakividest seintega pole muret, ehkki need on laotud lubimördiga. Vastavad arvutused tegi Maarja Toonekure tädimees Johannes Pello, kes on Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi õppejõud. Sugulaste keskel kutsutakse teda hellitavalt tugevusõppejõuks.

Renoveeritud viinaköök sai kasutusloa käesoleva aasta alguses. Juba on hoones, mis veel viimast lihvi vajab, esimesed koolitused korraldatud. Tänavu on koolitusi toimunud alla kümne, aga kui kõik läheb kavade kohaselt, hakkab tulevikus iga kuu olema 15–20 koolituspäeva. Osa koolitusi oleksid kahe- kuni viiepäevased.

“Keskendume peamiselt meeskonnatöö valdkonnale ja suuremate ettevõtete gruppidele. Maksimaalne, mis me siin koolitada saame, on 40–45 inimese grupid. Suvisel ajal välitingimustes saab ka suuremaid gruppe koolitada,” rääkis Raido Toonekurg.

“See sõltub istumisplaanist. Kui on ümarlaudadega üritus, siis – arvestades tualette ja ventilatsiooni – mahub Varangu viinakööki kuni 60 inimest. See on maksimum, mida see hoone ära mahutada saab. Üle selle läheks siin kitsaks ja ebamugavaks,” täiendas Maarja Toonekurg.

Kuid Varangu ei ole üksnes viinaköök. Roheala viinaköögi ümber laiub kahel hektaril. Mõisaajast on parki jäänud tammed, kuid aias kasvab üle kolme tuhande taime. Toonekured on istutanud näiteks erinevaid pukspuu vorme, elupuid, jugapuid, roose, rododendroneid, hortensiaid, kurerehasid, astilbesid, lupiine, metssalveid, villast nõianõgest, naistenõgest ja muskus-kassinaerist.

Maarja ja Raido Toonekurg oma valduste väravas.
Maarja ja Raido Toonekurg oma valduste väravas. Foto: Ain Liiva

“Vallaga sai kooskõlastatud ainult hoone ehitus-rekonstrueerimisprojektid. Maastikuarhitektuurset osa ei pidanud kooskõlastama ja istutusplaane me valda ei esitanud,” ütles Raido Toonekurg.

Omaaegsest härjatallist on säilinud jupike ja sellegi hoidmiseks on valatud betoonist toed. Küll pakuvad silmailu talli varemete vahele kujundatud köögiviljaaed ja viljapuude katseaed.

Elektrit saadakse Varangul päikesepargist. Krunti ääristab maakividega palistatud Põdruse oja, mis suubub Selja jõkke.

Märksõnad
Tagasi üles