Lehtede põletamine tekitab igal sügisel poleemika

Kõige lihtsam on lehed lihtsalt riisumata jätta ja lasta neil kõduneda, sest see omakorda väetab mulda. Foto: Urmas Luik

Käes on lehtede langemise aeg ja see toob taas päevakorda küsimuse: mida teha kokku riisutud puulehtedega? Igal sügisel laekub päästeametile kaebekõnesid inimestelt, keda häirib naabrite komme kokku riisutud lehti lõkkes põletada. Puulehtede ja teiste aiajäätmete põletamine on enamikus tiheasustusega asulates keelatud.

Koduaedades lahtise tule tegemine on reguleeritud omavalitsuse heakorraeeskirjaga. Enamasti on kõigis tiheasustusega asulates lubatud küll teatud ohutusnõudeid jälgides lõket teha, aga prügi põletamine on keelatud. Prügi alla kuuluvad ka aiajäätmed, näiteks lehed, märjad oksad ja muu materjal, mille põlemisel tekib rohkelt suitsu. Kuivade okste põletamine on enamasti lubatud kõigis omavalitsustes, kui järgitakse kõiki tuleohutusnõudeid.

Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner tõdeb, et igal kevadel ja sügisel saab päästeamet väljakutseid inimestelt, keda häirib naabrite tehtud lõke. “Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Niipea kui viskame lõkkesse märjad puulehed, on tegemist jäätmete põletamisega, mis ei ole lubatud,” kõneles Valner ja lisas, et ammugi ei tohi lõkkes põletada mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, kaableid, plasti, riideid ja ehitusjäätmeid, kuna nende põlemisel tekkiv suits sisaldab loodusele ja inimestele mürgiseid ühendeid.