Kuues Festheart räägib eneseteostusest ja religioonist

Kaader filmist "Virvatuli" (Portugal-Prantsusmaa 2022). Foto: Kaader filmist

Tänavuse LGBT+ filmifestivali Festheart märksõnad on eneseteostus ja religioon. Mitmes filmis püüavad peategelased oma identiteediotsingutele või armumuredele leevendust leida loometegevusele või spordile pühendudes. Korduvalt on luubi all konflikt usu ja seksuaalse sättumuse vahel – näidatavad filmid aitavad sellelegi probleemile pilgu heita.

Sarnaselt kevadise Berliini filmifestivaliga avab Festhearti "Peter von Kant". Meie publikule varasemast tuttava režissööri François Ozoni teatraalne draama on austusavaldus Saksa kino enfant terrible'ile Rainer Werner Fassbinderile, kelle "Petra von Kanti kibedatel pisaratel" linalugu põhineb ja kellega peategelane sarnaneb. Suure looja heitlused loomingu ja südame sunni vahel on kohati isegi tragikoomilised.

Eneseväljendusest otsib enda olukorrale lahendust ka Hispaania filmi "Mu tühjus ja mina" noor peategelane Raphi, kes oma eluheitlustes saab soodüsdoofia diagnoosi. Juba langemise äärel leiab Raphi abi kirjutamisest ja esinemisest. Austria filmi "Jää murdja" kangelane Mira seevastu ei kavatsegi alla anda. Ta tegutseb pere viinamarjakasvanduses, on kohaliku jäähokinaiskonna kapten ja lepib juhusuhetega. Uus tiimikaaslane, vanaisa süvenev haigus ja pereprobleemid sunnivad noort naist langetama oma kivistunud fassaadi.