R, 9.12.2022

Röövellik elektrihind ohustab talverõõme

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Röövellik elektrihind ohustab talverõõme
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kolm aastat tagasi kujunes ilma tõttu talvehooaja pikkuseks kaks nädalat, mille käigus suusanõlva külastajatele ei avatudki.
Kolm aastat tagasi kujunes ilma tõttu talvehooaja pikkuseks kaks nädalat, mille käigus suusanõlva külastajatele ei avatudki. Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Mullu detsembris ühe nädalaga terve aasta elektrienergia summa kulutanud Kiviõli seikluskeskuse tiim ei oska uue hooaja kohta prognoose anda. Ettevõte on ilmastiku meelevallas, sest toetusi pole tulemas.

Suusaklubi Telemark juhatuse liige Hillar Hein rääkis, et kui Kiviõli suusanõlvale kunstlund ei tehta, treeninguid seal korraldada ei saa. “Need ajad on tükk aega möödas, kui treeninguid tehti loodusliku lume peal. Mäele peab tugeva lumepõhja alla tegema, et üldse sõita saaks,” rääkis Hein.

Suurem osa Telemargi treeninguid toimuvad just Kiviõli seikluskeskuse nõlvadel. “Kiviõli on ikkagi number üks Eesti mäesuusakeskus, sest ta on kõige suurem ja alati hästi korras,” märkis Hein. “Siiamaani on meil seikluskeskusega olnud väga hea koostöö, sest nad on meile palju vastu tulnud,” kiitis ta. Suusahüppetreener Hein avaldas arvamust, et kõrgete energiahindade tõttu võivad mäeomanikud olla raskes olukorras.

Heina sõnul on mäesuusatamine viimasel kümnendil populaarsust kogunud, sest see on lõbus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks on oluliselt paranenud tingimused. Treeneri hinnangul on tänapäeval võimalused laiad. “Kui väiksed olime, siis sõitsime vaid murdmaasuuskadega. Kas ülesmäge või lauskmaal,” meenutas Hein.

“Eks me saime eelmise aasta detsembris juba ehmatuse kätte,” lausus Kiviõli seikluskeskuse eestvedaja Tõnu Valdmaa. Mullu kulus lume tootmisel korraga ära terve aasta elektrienergiale mõeldud summa, mis oli 48 000 eurot. Valdmaa hinnangul muutub mäesuusatamine elektrihinna tõustes üha enam luksuseks.

Lund saab teha ka siis, kui elektrihind on turul soodne, kuid Valdmaa sõnul tuleks lähtuda pigem ilmast. Lume jupi kaupa valmistamisel ta mõtet ei näe.

Eks me saime eelmise aasta detsembris juba ehmatuse kätte.

Tõnu Valdmaa, Kiviõli seikluskeskuse teenusjuht

“Siis saame kevadeks selle lume valmis. Praeguses olukorras me seda viga teha ei saa, et teeme lund mitu korda talve jooksul. Talvega sa ei tea kunagi ette, milline ta tuleb. Hooajad on lühikesed ja eks me peame tagantjärele haavu lakkuma,” andis Valdmaa olukorra kohta ülevaate.

“Suusatama minemine on ikkagi selline emotsiooni asi. Kui sa vaatad aknast välja ja päike paistab, siis sa lähed suusatama,” rääkis Valdmaa. Tema sõnul oli koroonaaeg mõnes mõttes toeks, sest siis ei saanud välismaale suusatama minna ja rohkem külastati kodumaa mäenõlvasid.

Selle aasta kohta ütles Valdmaa, et turism on luksuskaup, mille peale viimasena oma raha kulutatakse, ja seda oli sel suvel juba korralikult tunda, sest seikluskeskuse külastatavus langes mullusega võrreldes 30 protsenti. “Üritusi on palju, kus käia, kõigil on kuklas elektriarve ja kuidas seda maksta ning üleüldine inflatsioon,” lausus Valdmaa.

Alates 2001. aastast on Kiviõli seikluskeskusse investeeritud 7,2 miljonit eurot. Sellest

6 miljonit on laekunud toetustena ja 1,2 miljonit on olnud omafinantseering. Kohalik omavalitsus on aegade jooksul toetanud ettevõtmist 356 000 euroga. Lüganuse vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Viivian Päll ütles, et hetkel pole vallal kohalike ettevõtete toetamiseks raha.

“Vallal on eelkõige vaja täita seadusega pandud ülesanded, nagu lasteaedade ja koolide rahastamine, sotsiaaltoetused elanikkonnale, arstiabi kättesaadavus ja nii edasi,” loetles Päll.

Suurem osa Kiviõli seikluskeskuse klientidest tuleb kohale Harjumaalt. 95 protsenti külastajatest on siseturistid, kes muu hulgas huvituvad koolitustest.

Märksõnad
Tagasi üles