R, 9.12.2022

Marti Alt – kossumehest maailma tunnustatuima, Hawaii triatloni startijaks

Tauno Tihti
, spordiajakirjanik
Marti Alt – kossumehest maailma tunnustatuima, Hawaii triatloni startijaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Marti Alt rattatreeningul Hawaiil, tuulises saunas kulub vett liitrite kaupa.
Marti Alt rattatreeningul Hawaiil, tuulises saunas kulub vett liitrite kaupa. Foto: Erakogu

Asi on tahtmises. Pooljuhuslik triatlonikogemus on viinud noore mehe profispordi lävele.

Triatlonimaailma suurim ja ihaldatuim jõuproov on aastakümneid olnud oktoobrikuus toimuv Hawaii triatlon. Vaikse ookeani saarestikus peetavale võistlusele sõidab üle maailma kokku mitu tuhat ala harrastajat, ka on kohal enam-vähem kogu profisportlaste paremik.

Mäletame paari aasta tagust metamorfoosi näitleja Raivo E. Tammega, kes pooljuhuslikult võitis loosiga õiguse samal võistlusel osaleda, ja millise muudatuse see tema elukorraldusse tõi. Hawaii triatloniga on nimelt selline lugu, et sinna igaüks ei pääse. Kolmel päeval peetavale eri vanuse- ja tasemegruppidele mõeldud võistlusele osavõtuõiguse saamiseks on kehtestatud ülemaailmne kvalifitseerumissüsteem. Võimalus on mitmel pool toimuvatel mõõduvõttudel endale sinna koht välja võistelda. Koht tippüritusele õnnestus mullusel Tallinna triatlonil lunastada ka Väike-Maarja noormehel Marti Aldil.

Virumaa Teataja usutles juba kuu aega Hawaiil võistluseks valmistuvat triatleeti nädal enne 8. oktoobril antavat starti. Loo autor on spordimehega aastaid õpetaja ja treenerina sportlikult kokku puutunud ning sina peal.

Alustaks sellest, kuidas sa sinna üldse pääsesid.

Võitsin eelmisel aastal Tallinna triatlonil oma vanusegrupi, 18–24-aastased, ja sellega kindlustasin koha. Kuna kogu võistluse kohta on mingi arv pääsmeid, arvestatakse, mitu protsenti sinu vanuses osalejad üldarvust moodustavad, ja vastavalt sellele jagub kohti. See tähendab seda, et põhimõtteliselt tuleb olla võitja. Mul õnnestus.

Kust idee triatloniga tegelema hakata tekkis, olid ju kooliajal korralik korvpallur?

Peale põhikooli tulin Rakvere gümnaasiumisse ja plaanisin rattaspordiga tegelema hakata. Kossu ei saanud aga hinge pealt ära ja mängisin maakonnaliigat kaasa.

Mul õde Maria Liis hakkas aga triatloniga tegelema ja ema ka ärgitas hakata võistlustel kaasas käima ja harrastajate klassis osalema. Esimesel võistlusel sain neljanda koha ja see ajas nii-öelda hamba verele ja nii see teekond alguse saigi.

Nüüd Hawaiil on kavas täispikk distants, kuidas suhe sellesse on?

Need lühikesed variandid ei ole minu jaoks, ma olengi rohkem selline pika distantsi mees.

Marti Alt valmistumas Hawaiil võistluseks.
Marti Alt valmistumas Hawaiil võistluseks. Foto: Erakogu

Mitmes täispikk nüüd tuleb?

Kolmas. Eelmisel aastal, kui siia pääsme sain, tegin esimese ja pidin juba siis Hawaiile tulema, aga vahetult enne võistlust läksid koroonanumbrid nii üles, et korraldajad jätsid ürituse ära. Kuna ma olin valmistunud, tegin võistluse Barcelonas, Hawaii asemel nii-öelda.

Tänavu Tallinnas siis pikka maad ette ei võtnud.

Ma tegin pooliku. Ma olin Ironman Tallinna korraldusmeeskonnas ja lihtsalt poleks jõudnud, kahte asja ei saanud korraga teha.

Mis plaanid nüüd on? Kas mingi ajaline eesmärk ka on?

Selles suhtes ma lähen seda võistlust siin lihtsalt nautima ja kogemust võtma. Mingeid ajalisi eesmärke otseselt ei ole, mõtted ju ikka peas liiguvad, aga ma ei tahaks neid kõva häälega välja hõigata.

Üldeesmärk on ikka kogemus saada ja siis järgmine-ülejärgmine kord tulla tõsiselt võistlema. Hawaiil see ilm ja maastik karistab kiirelt, kui mingi vea teed, pigem tuleb algajana rahulikult võtta.

Kas sa oled mõne targema käest nõu ka küsinud, et mis ja kuidas?

Infot jagab mulle üks minu treeneritest Ain-Alar Juhanson, kes on siin saarel kaheksa korda võistlemas käinud, tal seda kogemust on.

Siinne eripära ongi, et sul on õues 30+ kraadi ning õhuniiskus on selline, nagu saunas oleks, ja kuna rada kulgeb laavaväljade vahel, ei tule see kuumus sulle ainult ülevalt, vaid ka alt ja külgedelt. Need kivid koguvad seda soojust ja siis nagu pumpavad seda välja, kerisekivide efekt tekib.

Kuidas sellega toime tuled?

Kui tavalisel kahetunnisel rattatrennil kulub poolteist liitrit jooki, ja seda veidi pingutades, siis siin peaaegu poole enam, nii et ei saa arugi.

Kuidas sealsed maastikud on rattasõidu ja jooksmise jaoks?

Ma olen neid radu sõitnud kõik see kuu aega, mis ma siin olen olnud.

Rada on selline looklev ja enne tagasipööret on seitsmekilomeetrine tõus, õnneks pikk ja lauge, maksimaalne tõusunurk on kusagil neli-viis protsenti, pigem on probleemiks tuul, selle suund võib muutuda minutitega. Rattarada kulgeb ranniku ääres ja tuuled on kohati väga tugevad. Samas tõusumeetrite summa on 1770.

Kuidas rattaga lood on, viisid enda oma või üürisid?

Ikka-ikka oma on kaasas, pakkisin kohvrisse ja tõin siia. Triatlonis tassivad kõik oma varustust kaasas.

Sa oled alles 23-aastane noor mees, mis plaanid edaspidisteks hooaegadeks on?

Pikem idee on jah, et kui kõrgkooli­õpingud lõpevad, sooviks teha profilitsentsi ja suunduda profiks. Enne peab hariduse alla saama, siis saab edasi mõelda.

Kõige nõrgem on ujumine, aga ma arvan, et kõige hullem ja rõvedam on rattasõit – see distants on lihtsalt nii pikk.

Marti Alt, triatleet

Kus ja mida õpid?

Õpin Tartu ülikoolis kehakultuuri magistriõppes. Ma ei kujutaks ette ka, et ma midagi muud õpiks.

Mis sinu lemmikala triatloni tehes nendest kolmest on?

Jooksmine vaieldamatult.

Palju maratonijooksu mark on?

Triatloni sees joostuna 3.15, puhtalt maratoni ma ei ole jooksnud.

Mis kõige hullem ala on?

Kõige nõrgem on ujumine, aga ma arvan, et kõige hullem ja rõvedam on rattasõit – see distants on lihtsalt nii pikk ja see võtab nii suure protsendi koguajast, mis sul võistlusele kulub. Kui sa veidi alla viie tunni seda 180 kilomeetrit üksinda sõidad, siis viimased 70 tulevad juba puhtalt tahtejõu pealt, seal juba pea genereerib selliseid huvitavaid mõtteid. Eks terve see Ironman on üks iseendaga võitlemine.

Kui palju treenid? Kui suur nädalakoormus on?

Minul raskemad nädalad on üle 20 tunni, kuni 26 tundi isegi. Treeninglaagri tingimustes on ka 30 olnud.

Kas kilometraaži ka arvestad?

Aasta lõpus ikka. Raskematel nädalatel ma sõidan rattaga 400–500 kilomeetrit, jooksen 60–70 ja ujun 10–15 kilomeetrit, oleneb sellest, milline treeninguperiood parasjagu käsil on.

Palju seal eestlasi tänavu startimas on, kas suhtlete ka omavahel?

Jaa, Eesti on nii väike riik, kõik hoiavad kokku, meil on Facebooki grupp tehtud, kus kõik osalevad eestlased suhtlevad. Neid on paarikümne kanti.

Kas korvpalli ka veel mängid?

Ei mängi kahjuks, aga jälgin väga hoogsalt, süda natuke tilgub verd, aga pelgan vigastusohtu. Sõpradega kuuri taga “Viit miinust” ikka saab vahel visatud.

Igatahes edu ja tee korralik võistlus!

Aitäh! Püüan. Selleks ma siia ju tulin.

Märksõnad
Tagasi üles