Mille alusel Rakvere linn kultuuri- ja sporditegevust toetab

Rakvere linnapea Triin Varek. Foto: Olga Makina

Vastukajaks Keio Soomelti arvamusloole selgitan lähemalt, mille alusel Rakvere linn kultuuri- ja sporditegevust toetab.

Rakvere linnavolikogu on kehtestanud määrused, mille alusel eraldab Rakvere linn kultuuri- ja sporditegevuse toetuseks kolme liiki toetusi.

1. Kultuuri- ja spordivaldkonna tegevustoetus, mille eesmärk on soodustada Rakvere linna elanike huvitegevust ning eneseteostust kultuuri- ja spordivaldkonnas ning sotsiaalvaldkonnas tegutsevate mittetulundusühingute tegevust, et luua täiendavaid võimalusi riskigruppidesse kuuluvate inimeste aitamiseks.

2. Kultuuri- ja spordivaldkonna ürituste ning projektide toetus, mille eesmärk on arendada ja mitmekesistada spordi- ja kultuuritegevust ning soodustada elanike toimetulekut toetavate ürituste ning projektide korraldamist Rakvere linnas.

3. Mitterahaline toetus ruumide ja rajatiste kasutamiseks, mille eesmärk on spordi- ja kultuuritegevuse valdkonnas harrastusvõimaluste loomine eelkõige Rakvere linna elanikele.

Linnavolikogu kehtestatud määrused on linnavalitsusele täitmiseks ja nendest me oma igapäevatöös lähtumegi. Praeguste toetusmeetmete järgi eraldame toetusi organisatsioonidele, mille kaudu peaks need jõudma Rakvere linna elanikuni. Aga tegelikkuses on kasusaajaid ka teiste omavalitsuste inimeste seas. Selgitan seda järgmise näite varal. Kultuuriorganisatsiooni kuulub 20 inimest, kellest 14 on Rakvere linna elanikud. Linn eraldab organisatsioonile nii tegevustoetust kui ka mitterahalist toetust määruses etteantud määra alusel, toetades seeläbi organisatsiooni kõiki harrastajaid, sealhulgas neid, kes Rakvere linna elanikud pole (antud näite puhul kuut inimest väljastpoolt Rakveret).

Kuna toetuste summa tuleb Rakvere linna eelarvest, mis moodustub Rakvere linna maksumaksja rahast, maksab eeltoodud näite puhul Rakvere linna maksumaksja kinni ka kuue väljaspool Rakvere linna elava harrastaja osaluse. Kas see on õiglane meie linna maksumaksja suhtes?

On tavapärane, et iga omavalitsus vaatab oludest või vajadustest tingituna määrusi aeg-ajalt üle ja teeb neis vajadusel muudatusi. Rakvere linnas vaadati tegevustoetuste kord üle 2021. aastal, mil linnavolikogu kinnitas uued kultuuri- ja spordivaldkonna tegevustoetuse ning kultuuri- ja spordivaldkonna ürituste ning projektide toetuse määrused.

Mitterahalise toetuse eraldamise määruse muutmine (linna ruumide ja rajatiste tasuta kasutusse andmine) on arutlusel olnud juba mõnda aega. Mis on mitterahaline toetus? See on organisatsioonile määratud toetus nende põhitegevuse soodustingimustel läbiviimiseks Rakvere linnale kuuluvates ruumides või rajatistes. Meenutame, et toetuse eesmärk on spordi- ja kultuuritegevuse valdkonnas harrastusvõimaluste loomine eelkõige Rakvere linna elanikele.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõtted, mille seas on muu hulgas avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel, ning seda oma elanikele. Ruumide kasutusse andmine on avalik teenus, mis ei pea olema tasuta. Näiteks makstakse lasteaiatasu, muusikakoolis ja spordikoolis on tasu. Tasu kehtestamisel kaetakse tasust osaliselt teenuse kulu, see ei ole kasumi teenimine. Kui teiste omavalitsuste elanikud saavad läbi mitterahalise toetuse kasutada Rakvere linna ruume ja selle eest ei tasu, siis langevad kogu selle taristu ülalpidamiskulud Rakvere linnale. Seega säästavad teised omavalitsused oma eelarvet Rakvere linna ja linna maksumaksjate arvelt.

Kui teised omavalitsused kompenseerivad lapse huvihariduse maksumust otse lapsevanemale, siis Rakvere linn toetab üksikisiku asemel organisatsiooni, milles on harrastajaid eri omavalitsuste laste seast.

Tegelikult on ka mitterahalisel toetusel hind: selleks et ruumid oleks soojad, valged, puhtad ja kasutajate jaoks valmis seatud, töötavad iga päev väga paljud Rakvere linna hallatavate allasutuste töötajad ning sellega kaasnevad kulud (küte, vesi, elekter, koristus, hooldus, inventar, valve, tööjõud jms) ehk sellele läheb aastas sadu tuhandeid Rakvere linna maksumaksjate raha.

Rakvere linna eraldatud mitterahalise toetuse summa on viimase nelja aasta jooksul hetkeseisuga ligi 1,4 miljonit eurot, kuid tänavune aasta ei ole veel läbi. Lisaks eraldab linn igal aastal organisatsioonidele rahalisi tegevustoetusi, mille välja makstud summa on tänavu üle 300 000 euro.

Rakvere on maakonnakeskus ja nende toetuste kaudu panustame rahvakultuuri säilimisse ja edendamisse. Tänaseks on kujunenud olukord, kus ümberkaudsed omavalitsused toetavad huvitegevuses oma elanikku, aga meie suuname oma toetused organisatsioonide tegevuse toetuseks. Ka meie soovime, et linna maksumaksja ja harrastaja tunnetaks, et see toetus jõuab personaalselt temani.

Seega seisame silmitsi küsimustega: kuidas jõuda toetuse andmise eesmärgini; kuidas muuta süsteem läbipaistvamaks; kas minna üle nn pearahasüsteemile, mis on paljudes omavalitsustes pikka aega edukalt toiminud; kuidas tagada toetus meie omavalitsuse inimestele nii, et see ka kajastub arusaadavalt?

Täna liigutakse teistes omavalitsustes järjest enam mitterahaliste toetuste kaotamise suunas ning luuakse teistsugused toetusmehhanismid, mis tagavad parema ruumikasutuse ja läbipaistvuse. Mitu omavalitsust on selle reformi juba läbi teinud, suurematest näiteks Pärnu ja Rapla.

Laste huvihariduse ja huvitegevuse hinnad on tänaseks väga palju suuremad kui toetuste abil täiskasvanutele pakutava huvitegevuse omad. Oleme silmitsi ka sellega, kuidas tagada laste ja noorte huvitegevuse kättesaadavus ja taskukohane hind lapsevanemale.

Rakveres on teemade arutluseks loodud töörühm, et võimalused üle vaadata ja teha konkreetsed  ettepanekud. Kui on ettepanekud formuleeritud, tutvustame neid kollektiividele. Lõpliku otsuse langetab linnavolikogu.

Rakvere linna ühine eesmärk on säilitada rahva- ja rahvuskultuur ning mitmekesised ja kättesaadavad harrastusvõimalused nii spordi- kui ka kultuurivaldkonnas. Samas võiks täiskasvanud harrastajaile oma hobitegevustega kaasnevate kulude katmine olla loomulik.