Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis

Kadri Paas. Foto: Sander Ilvest

Meie ümber on kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ja sellest omakorda lähtuvad kaks teist nurjatut probleemi ehk energiahind ja elutähtsate teenuste toimepidevus, sh elektri olemasolu.

Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riiklikul tasemel tegeletakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused õpetavad aga oma koolides ja lasteaedades Ukraina lapsi, nende emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul olid eestlased silmitsi kolmveerand aastat tagasi üleöö tekkinud olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.

Vahetult enne sügise algust kuulutas Vene isevalitseja välja mobilisatsiooni. Kuigi Eesti sulges Vene turistidele piiri juba 19. septembril, ei ole välistatud, et mingil hetkel võivad Venemaalt pagevad mehed jõuda suurema hulgana ka Eesti piirile. Piiril õige võlusõna “asüül” ütlemine kindlustaks vähemalt ajutiselt võõrastele sissepääsu ja majutamise Eestis. Omavalitsuste toeta ei suudaks valitsus asüülitaotlejaid majutada. Eesti-Vene kontrolljoone lähistel asuvad aga riigi vaesema otsa omavalitsused, ja kui asüülitaotlejate järg jõuaks ka Järva- või Viljandimaani, poleks olukord kuigi palju etem.