107aastane naine: “Mul tuleb veel mitu sünnipäeva”

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõrgest east hoolimata tunneb Elfriede-Helene Kukk huvi ühiskonnas toimuva vastu.
Kõrgest east hoolimata tunneb Elfriede-Helene Kukk huvi ühiskonnas toimuva vastu. Foto: Arvet Mägi

Kui eile oma 107. sünnipäeva tähistanud Elfriede-Helene Kukk sündis, oli Piiteris 1905. aasta revolut­sioon juba alanud. Sellest alguse saanud streigilii­kumi­se vilju näeb poliitika vastu huvi tundev proua tänagi.



Eesti üks vanimaid elanikke elab Rakvere sotsiaalmajas ning on kõrgest east hoolimata säilitanud huumorimeele ja huvi maailmas toimuva vastu. “Oleks jalad terved, küll siis tantsiks veel,” kirjeldab eakas hällilaps selge ja rõõmsa häälega oma meeleolu. Just päev varem olid sugulased ja tuttavad käinud talle laulmas, nii et kogu maja kajas.

Elfriede kuulmine pole enam kõige parem, kuid televiisorist Eesti jalgpallimängudele või Tallinna-Tartu korvpallikohtumistele kaasa elamast või poliitikasaateid vaatamast ei takista teda miski.

Kui Elfriede sai sajaaastaseks, siis peeti pidu Laada bistroos, isegi Vello Orumets oli kutsutud esinema.

Nüüd läheb Elfriede-Helene Kukk vastu oma 108. kevadele. Selle märtsi esimesed kevadised päikesekiired on vanaproua juba uksele meelitanud. Tema on naine, kes võib kinnitada tuntud laulusõnu “Kord saja aasta kestel kordub sama kevade”. Enam kui sajand elatud elu on kaasa toonud mõndagi. Mitu sõda on üle elatud ja sõjavangiski istutud, lähedasi maamulda pandud ja hingevalu põetud.

Elfriede-Helene Kukk on sündinud Narvas ja töötanud kudujana, suved on ta veetnud Toila-Orus ning president Pätsile koos teiste piigadega sünnipäevaks angerjaidki püüdnud.

Eile külastas sünnipäevalast Rakvere linnavalitsuse esindus koos linnapea Andres Jaadlaga. Juttu oli nii päevapoliitikast kui sellest, et noorus kipub hukka minema. Ta leiab ka, et noorte moraal on ajapikku alla käinud. “Aga kas Ansip on süüdi, et tüdrukutel liiga lühikesed seelikud on?” küsib proua viguriga küsimuse.

Kindlasti tahab mõnigi lugeja nüüd teada, mis on kõrge ea saladus. Elfriede-Helene Kuke vastus on kindel: “Tuleb palju tööd teha, kui oleksin käed rüpes istunud, oleksin ammu surnud.”

Tänavu 1. jaanuari seisuga elab Eestis rahvastikuregistri andmetel 229 üle saja aasta vanust inimest.

Vanim Eestis elav inimene on 109aastane, Elfriede-Helene Kukk püsib teisel või kolmandal kohal.

Mis toimus samal ajal maailmas

1905. aastal, kui Elfriede-Helene Kukk sündis, siis
... algas Peterburis Verise pühapäevaga revolutsioon, mis ulatus ka Eestisse. Streikijate peamiseks loosungiks oli “Maha isevalitsus!” ja rahvarahutused viisid ka mõisate põletamiseni. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel. Seda loetakse streigiliikumise alguseks Eestis.
... anti Soomes esimese riigina naistele valimisõigus.
... Pärnus valmis Ammende Villa.
... hakkas levima ekspressionismi laine nii kunstis kui kirjanduses.
... avastati hormoonid, mis mõjutavad meie käitumist ja keha talitusi.
1923. aastal, kui Elfriede sai täisealiseks, siis
... valitses maailmas majanduskriis.
... suri Jaroslav Hašek.
... sündisid Henry Kissinger ja Artur Alliksaar.

Teise maailmasõja lõppedes oli ta juba 40aastane.
1960ndatel, kui biitlid vallutasid maailma, jäi Elfriede-Helene Kukk pensionile.

Tagasi üles