P, 4.12.2022

Kuidas kaitsta end varaste eest?

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Kuidas kaitsta end varaste eest?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Politsei pidas kinni 65-aastase mehe, keda kahtlustatakse mitmetes Jõgevamaal toime pandud sissemurdmistes ja vargustes.
Politsei pidas kinni 65-aastase mehe, keda kahtlustatakse mitmetes Jõgevamaal toime pandud sissemurdmistes ja vargustes. Foto: Urmas Luik

Varguselaineid on täheldatud Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal. Kas Lääne-Virumaal on politsei täheldanud varguste kasvu, mis liiki on vargused, mida ja kust võetakse? Kommenteerib PPA juhtivuurija Key Paju.

Varguste arv on viimasel aastal olnud tõepoolest väikeses tõusutrendis. Varastatakse peamiselt seda, mida saadakse lihtsalt kätte. Näiteks lukustamata jalgrattaid, valveta hoovidest aiamööblit, tööriistu, autodest nähtavale kohale jäetud tehnikat ja mootorikütust. Toidupoodidest varastatakse toidu- ja esmatarbekaupu, hügieenitooteid ja majapidamistarbeid. Kõige suurema osa poodidest varastatud kaubast moodustub alkohol.

Vargused jagunevad laias laastus kaheks: edasimüügiks (nn kutselised vargad) ja oma tarbeks varastamine. Suurem kogus toidu- ja tarbeesemeid ning näiteks hinnalisem alkohol varastakse tõenäoliselt edasimüügiks. Valdavalt on süstemaatilised vargad varajases keskeas (30–50-aastased) mehed, kellele oli iseloomulik varasem seos narkojuhtumitega ning kelle varasemates kokkupuudetes politseiga oli ka muid võimalikke viiteid sotsiaalsetele probleemidele.

Kauplused saavad väga palju ära teha, et poevarguseid vähendada. Saali- ja turvatöötajatel tasub jälgida poes kahtlaselt käituvaid inimesi ja neid, kes on varem poest varastanud. Samuti saab läbi mõelda kaupade paigutuse, et enim varastatavad tooted oleksid riiulitel lihtsasti jälgitavas kohas. Oluline on, et kauplused ise pööraksid tähelepanu oma kaupade ja toodete turvalisuse tagamisele just ennetavaid tegevusi rakendades. Soovitan koostööd teha ka piirkonnapolitseinikega, kes teavad kohalikke süstemaatilisi vargaid juba nägupidi ja oskavad nende eest hoiatada.  

Kevadest sügiseni, mil on rattahooaeg, varastatakse näiteks lukustamata jalgrattaid. Soovitan jalgrattaid hoida lukustatud keldris, kuuris, garaažis või hoiuruumis. Kui selliseid võimalusi ei ole, soovitan jalgratast hoida korteris, mis võib küll olla tülikam, kuid kindlam viis varakaitse seisukohast. Linnas on kõige parem jätta jalgratas spetsiaalsesse jalgrattahoidlasse, mis on varundatud lukuga ja enamasti ka videovalvega. Rattahoidla puudumisel soovitan ratta kinnitada korraliku lukuga rattaraami küljest, sest kui vaid rehvi keskelt kinnitada, on raami väga kerge sealt lahti monteerida.

Enim varguseid pannakse toime just siis, mil on suurim tõenäosus, et inimesed viibivad kodust eemal, näiteks pikemate pühade ajal ja nädalavahetuseti. Seetõttu ei tasu ka avalikel sotsiaalmeediakontodel suurelt uhkustada, kui pikemalt kodust ära olete. Kui koduomanik unustab uksed lukustada, aknad lahti või isegi õhutusasendisse, on varaste jaoks pool tööd juba tehtud. Sestap on oluline meelde tuletada, et olles ise oma vara esmased kaitsjad, saame väikeste tegudega vargusi ennetada. Varastele meeldib tegutseda varjatult, mistõttu tasub kasutusele võtta kõik abinõud, mis pikanäpumehi eemale peletaks – lukud, valgustus, signalisatsioon, kaamerad. Puhkust planeerides soovitame eemal olekust teavitada ka oma naabreid, kes saaksid vajadusel postkasti reklaamlehtedest tühjendada või teie kodust imelikke hääli kuuldes abi kutsuda.

Süütegudest tuleks politseid teavitada igal juhul, isegi kui tekitatud kahju on väike. Isegi kui iga juhtum ei leia kohe lahendust, võib see pikemas perspektiivis olla meile abiks süstemaatiliste kuritegude lahendamisel. Kui sisselöödud aken või lahtine uks annab märku, et koju on sisse murtud, tuleb kohe kutsuda politsei, helistades hädaabinumbril 112. 

Märksõnad
Tagasi üles