P, 29.01.2023

Kas saunahaldjas vallasauna ikka läheb?

Illar Luht
Kas saunahaldjas vallasauna ikka läheb?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Grupipilt Kadrina Saunaklubist.
Grupipilt Kadrina Saunaklubist. Foto: Marianne Loorents

Lääne-Viru maakonnas leidub rida linna- ja vallasaunu, mida kinnipanekuoht tänu võimude soosivale hoiakule praegu ei ähvarda – kuigi kasumit nad ei tooda ja neile peab peale maksma. Siiski moodustavad nad osa pikemaajalisest saunaskäimise traditsioonist. Või ehk tähendavad nad üksnes saunaskäimise aseainet?

aunad on olnud kultuslikud paigad Põhjala rahvaste elus. Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu kinnitas, et muistsete eestlaste elus oli saunal keskne koht. Heinapuu sõnul on saun ainus omamaine sakraalehitis, millele võib analoogiat leida indiaanlaste higistamistelkidest.

“Saunas ei käidud mitte ainult pesemas,” kõneles ta. “Sõna “leil” on etümoloogiliselt püha ja kogu aeg on usutud seda, et saunas sa ei saa puhtaks üksi väliselt, vaid ka sisemiselt. Saunas kõva häälega ei karjuta, ei öelda ühtegi paha sõna, ollakse vakka ja vilistada ka ei tohi. Saunas sünnitati ja surnud viidi ka kõigepealt sauna. Saun alustas ja lõpetas inimese elutsükli.”

Märksõnad
Tagasi üles