Palmse mõisas kõneldakse baltisakslaste seltsielust

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Palmse mõisas räägitakse baltisakslaste kirevast seltsielust.
Palmse mõisas räägitakse baltisakslaste kirevast seltsielust. Foto: Kaspar Pokk

Neljapäeval, 13. oktoobril algusega kell 10 toimub Palmse mõisas Virumaa Muuseumide konverents "Baltisaksa seltsid ja seltsielu".

Eesti- ja Liivimaa seltsielu elavnes 19. sajandil ühiskonnas toimunud muutuste tõttu. Baltisakslaste identiteediotsingutega üha vaenulikumaks muutuvas Vene tsaaririigis kaasnes seltside asutamine, mille eesmärk oli ennekõike kohaliku sakslaskonna rahvus- ja ühtsustunde edendamine ning traditsioonide säilitamine.  

Siinmail oli 20. sajandi alguseks välja kujunenud mitmekesine kirev seltsielu, hõlmates teaduse, kultuuri, spordi, vaba aja veetmise ja muid valdkondi. Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trumm: "Arvestades toonaste koduste vaba aja veetmise võimaluste piiratusega, pakkus seltsielu ja selles osalemine vaheldust argipäeva töödele-tegemistele, ajaviidet ja elamusi. Baltisakslaste ja eestlaste kultuuriruum oli tihedalt läbi põimunud, selles on olnud nii koostööd, konflikte, ühisosa leidmist ja vastandlikke arusaamu, kuid kahtlemata on baltisakslastel olnud oluline roll siinse kultuuri- ja teaduselu edendamisel, sh kohaliku pärandi säilitamisel." Baltisaksa seltsielu jätkus ka pärast baltisakslaste ümberasumist Eestist.

Konverentsil tutvustab dr Eike Eckert Lüneburgi Ida-Preisi muuseumist baltisakslaste ühenduse, Carl-Schirren-Gesellschafti tegevust. Vabamüürlikust liikumisest Eesti aladel aastatel 1771–1820 räägib Eesti ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar. Tartu ülikooli germanistika professor Reet Bender annab ülevaate Tartu tudengite ja linnakodanike seltsielust 19. sajandil, loodus- ja loomakaitseseltsidest Balti provintsides 19. sajandil räägib Tallinna ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath. Konverentsi lõpetab Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektori Krista Sarve ettekanne baltisakslaste rollist Eesti arheoloogia sünnis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles