Sõjapõgenik Mariupolist: mõnda aega toitusime koerakonservidest ja õllest

Azovstali terasetehas muutus Ukraina sõjas vastupanu sümboliks. Enne sõda andis tehas väga paljudele tööd ja palgad olid seal head, inimeste elujärg oli tõusuteel. Foto: AFP

Ütleme, et tema nimi on Sergei. Ta on ukrainlane, kes elab Eestis ja sai äsja siin ka töökoha. Ta tuli otse Mariupoli põrgust. Tal jäi Venemaa poolt okupeeritud aladele palju sugulasi ja ta kardab nende pärast. Seepärast palub ta oma täisnime ja nägu avalikult mitte eksponeerida. Eriti muretseb ta venna pärast, kes võidakse sundmobiliseerida Vene poolele. 

Sergei ametiks saab vist öelda metallurg. Eestis sellist tööd ei tehtagi, seepärast ei oska täpset vastet pakkuda. Igatahes tegi ta oma igapäevatööd Ukrainas Mariupolis Azovstali ülisuures metallurgiakombinaadis ning elas oma elukaaslase ja kahe koeraga sealsamas kombinaadi läheduses. "Mul oli kõik olemas. Korralik palk, korter, uus auto, puhkamas käisime välismaal," räägib Sergei.

Mariupolis toimusid Vene-Ukraina sõja seni suurimad lahingud. Ukrainlased kaitsesid linna meeleheitlikult, sattusid piiramisrõngasse ja viimast vastupanu osutasid nad Azovstali tehase territooriumil. Tsiviilelanikke üritati küll linnast evakueerida, kuid paljud jäid sinna, otse linnalahingute keskele. Nagu ka Sergei koos oma elukaaslase ja kahe koeraga.