Vaade: nagladele nagla palk!

Mart Rauba. Foto: Marianne Loorents

Igaüks meist oskab ilmselt mõne sellise koha välja mõelda, kus miskit on laokile jäetud. Kui kõik hakkaksid äkki nagla moodi mõtlema, jõuaksime terve ühiskonnaga mingisse veidrasse kriminaal­universumisse, kus ei saakski olla ei esmavajalikke ega mugavusi pakkuvaid avalikke hüvesid.

RMK metsaonnides üle Eesti seisab ju lõkkeasemete juures toidu küpsetamise varustus, mida lihtsa vaevaga koduaeda vedada saab. Sealtsamast kõrvalt saab valmis tehtud küttepuud ja teinekord kirvegi veel kaasa haarata. Surnuaedades on tööriistakuurid, kus ritta seatud kärud ja rehad – veereta noos autoni nagu kaubanduskeskuse parklas ja oledki taas mõne riista võrra naabrist rikkam. Koroonaaastatel müstifitseeritud tualettpaber, sellega on ju veel kõige lihtsam. Külasta kasvõi raamatukogu ja käi kõik peldikuboksid läbi, lao rullid taskutesse ja naudi kodus hädal käies tagumiku tasuta pühkimise imepärast väge. On ju hea tunne ...

Tahaks ju arvata, et me ei ela sellises riigis, kus kogu avalik taristu peab olema võimalikult halvas seisus, et see nagladele silma ei jääks.