Repliik: elagu kõige humaansem kohus maailmas!

Tauno Tihti. Foto: Ain Liiva

Eesti kohtuotsuseid ja -praktikaid vaadates tuleb vägisi silme ette vana nõukaaegne komöödia sellest natuke nohikust prillidega tudengist Šurikust ja tema sekeldustest kolme paraja jõmmiga, kelle tegevus olid pehmelt öeldes kuritegelik. Järjekordselt arreteeritud kurikaelad üritasid kohtus leevendust leida pealkirjas mainitud loosungiga.

Vägistad ja tapad, mõni koguni korduvalt, lased politseiniku surnuks, ässitad vanglas teisi mõrvale, sest eluaegsena pole sul ju midagi kaotada, ja siis tuleb kohus ja arvab, et inimõigused ja ümberkasvamine jne, ning laseb sellised vabadusse.

Ühiskonna õigus ja ootus oma asju rahulikult ja turvaliselt ajada ei ole nii oluline.