N, 2.02.2023

Kommentaar: muinasjutt sellest, kuidas Euroopa Liidus emiteeritud CO2 maailma hävitab

Roman Kusma
, Rakvere linnavolikogu liige
Kommentaar: muinasjutt sellest, kuidas Euroopa Liidus emiteeritud CO2 maailma hävitab
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Aqva spaa ja hotelli asutaja ja juht Roman Kusma koroonakriisi tõttu suletud spaa veest tühjaks lastud basseinis.
Aqva spaa ja hotelli asutaja ja juht Roman Kusma koroonakriisi tõttu suletud spaa veest tühjaks lastud basseinis. Foto: Andres Haabu

Üle veerandi kogu planeedil atmosfääri paisatavast süsihappegaasist heidetakse õhku Hiinas ning Aasia tervikuna on kontinentide seas selles vallas 53 protsendiga absoluutne edetabelijuht.

Euroopa Liidus emiteeritud CO2 kogus on maailma mastaabis suhteliselt tagasihoidlik – 9,8 protsenti. Kui Kanada ja Austraalia vastavad numbrid on 1,6 ja

1,1 protsenti, võib vaid arvata, kui olematu on Eesti panus CO2 tootmisel maailmas. See muidugi ei tähenda, et me parema ja puhtama maailma nimel pingutama ei peaks.

Olen igati meie koduplaneedi rohelisemaks muutmise poolt, kuid usun, et seda saab teha ka endale jalga tulistamata. Ühtne üleilmne CO2 hinnastamise süsteem maailmas puudub ja riigid otsustavad ise, kui palju ja kas üldse CO2 eest maksu võtta. Kui suurem osa globaalsetest CO2 tootjatest ei maksusta seda komponenti, siis jutt, et kui meie ehk Euroopa Liit (EL) kohe ei tegutse, maailm hukkub, on lihtsalt hirmumuinasjutt.

Kui rääkida EL-i tööstusest, siis sellise kunstliku energiahindade tõstmise ja manipuleeritava elektribörsiga me suretame mitte ainult Eesti, vaid kogu euroliidu tööstust ja vähendame meie ettevõtete ülemaailmset konkurentsivõimet.

Teatavasti loodus tühja kohta ei salli, ja mida rohkem ettevõtteid Euroopas kõrgete elektrihindade tõttu uksed sulgeb, seda enam hakatakse neidsamu tooteid tootma kuskil mujal, näiteks Hiinas või mujal Aasias, kus puudub CO2 maksustamine. Sellega jõuame sinnani, et Euroopas võib ju süsihappegaasi emissioon ettevõtete sulgemise tõttu väheneda, kuid Hiinas õhku paisatav CO2 hulk tõuseb proportsionaalselt või rohkemgi veel.

Euroliidu bürokraatidest ametnikud plaksutavad selle peale käsi, kuid planeet ei võida sellest kahjuks midagi. Küll aga võib selline tegevus viia Euroopa majanduse kokkuvarisemiseni.

Peaministri suust oleme mitu korda kuulnud, et oleme sõjas ja sellepärast on elektrihinnad kõrged. Küsiksin selle peale, kas me sõdime Euroopa Liiduga või, sest just Euroopa Liit on kehtestanud meile röövellikud CO2 hinnad. Ka asutus, mida elektribörsiks kutsutakse, on pigem manipulatiivne väikse kliki omanduses olev röövmehhanism, mis legaliseerib rahva röövimist ülikõrgete elektrihindade kujul ning tegutseb samuti EL-i heakskiidul.

Eestlastel on hea vanasõna: “Ära sülitata vanasse kaevu enne, kui uus valmis on”, aga EL seda just teeb, kui üritab vana elektritootmise süsteemi ära lõhkuda, enne kui uusi rohevõimsusi särtsu tegemiseks veel olemas pole.

Isegi kui kogu EL-i CO2 tootmine viia täitsa nulli, ei muuda see kogu planeedil õhku paisatavat süsihappegaasi kogust kuigivõrd.

Ma saaks aru, kui CO2 kvoodi elektrihinnas rakendamine vähendaks fossiilsete kütuste kasutamist elektri tootmises, aga see ei ole ju nii. Tänapäeval on ülikasulik toota elektrit nii põlevkivist, õlist, kivisöest kui ka kõigest muust, mida põletada sünnib. Maksad rahulikult CO2 hinna riigile ja teenid sealjuures veel hiigelkasumeid, nagu seda Eesti Energia puhul näha on. Seega on CO2 eest raha küsimine lihtlabane rahva röövimine. Kriminaalseadustikus on reegel, et ühe ja sama kuriteo eest mitu korda karistada ei tohi, kuid CO2 hinnaga saab rahvast röövida lausa mitu korda.

Kõigepealt maksame CO2 hinnakomponendi oma elektriarvetega kinni. Teise, ja mitte väiksema osa, röövib riik meilt kõrgema käibemaksu kujul, mille nõuab sisse kõrge elektrihinna tõttu kaupade ja teenuste suurenenud hindade pealt.

Kui hinnad tõusevad 24 protsenti, nagu see juba mitu kuud olnud on, siis riik kasseerib rahumeeli samavõrra enam käibemaksu, kui eelarvesse planeeritud oli.

Kuhu see raha kõik läheb, mina ei tea. Päris suur osa läheb ilmselt riigikogulaste ja riigiametnike vääramatu palgatõusu katteks. Küsimus on, et kui kaua ühiskond sellise röövelliku süsteemi juures vastu peab.

Märksõnad
Tagasi üles