Uuring: lapsi kimbutavad veebis petturid ja väljapressijad

Üle kolmandiku küberkiusamist näinud lastest ei räägi kogetust kellelegi. Foto: SCANPIX

Laste Nõuandva Paneeli uuringute andmetel on suurimad murekohad Eesti laste seas internetis võõrastega suhtlemine, kokkupuutumine pettuste ja raha väljapressimisega, küberkiusamine ning valeinfo levitamine.

Eesti lapsed on võrreldes lähiriikide lastega enim kokku puutunud pettuse või kavalusega, mida kasutatakse millegi väljapetmiseks. Üldjuhul petetakse lastelt välja just raha. Kui Skandinaavias ja teistes Balti riikides jääb tulemus alla 10 protsendi, siis Eestis ulatub väljapetmisega kokkupuutunute hulk 16 protsendini. Võrreldes Skandinaavia riikide lastega ei julge nende Eesti eakaaslased vanematelt abi küsida, kui nende kohta on internetis levinud valeinfot. Näiteks Rootsis ja Soomes küsivad abi keskmiselt pooled valeinfo küüsi sattunud lastest, kuid Eesti laste puhul on see osakaal kuni 38 protsenti.

Telia toetustegevuste juhi Elo Võrgu sõnul näitavad Telia, Ipsose ja lastekaitse liiduga koostöös tehtud Laste Nõuandva Paneeli uuringud, et aastast aastasse korduvad Eesti laste puhul samad teemad. "Võrreldes teiste lähiriikidega Skandinaavias ja Baltikumis on Eesti laste seas kõige enam kokku puututud raha, konto või isikike andmete väljapressimisega. Lisaks on iga kümnenda lapsega internetis ühendust võtnud täiskasvanu, keda laps ei tunne. Need on päris hirmutavad faktid ja kahjuks lapsevanemani see info sageli ei jõuagi. Küberkiusamine on muutunud karmimaks kui lihtsalt halvasti ütlemine," rääkis Võrk.

Portaali Targalt Internetis teavitustöö koordinaatori Kerli Valneri sõnul peegeldab Eesti laste olukorda internetis hästi see, milliste muredega pöördutakse lasteabitelefoni poole. "Meie poole on pöördutud murega, et on toimunud salaja filmimine ning see on üles pandud kiusamise eesmärgil. Tehtud on libakontosid, kui kätte on saadud intiimsemad fotod, mille kaudu on püütud ähvardada ja välja pressida või sotsiaalmeedia kontole sisse häkkida," kõneles Valner.

2022. aastal on oma murega Lasteabi poole pöördunud eelkõige lapsed, seejärel lastevanemad ja spetsialistid. 34 protsenti kõikidest pöördunud lastest on vanuses 12–14 aastat.

Eesti laste turvalisuse haavatavust sotsiaalmeedias näitab ka 2021. aastal korraldatud 4.–9. klasside uuring KüberPähkel, mille tulemustest selgus, et 86 protsenti vastanutest on sotsiaalmeedias konto ning 21 protsendile nendest kontodest on viimase kahe aasta jooksul sisse murtud.

Küberkiusamise korral on oluline tõendusmaterjal salvestada ning anda sellest teada ka keskkonna haldajale, vajutades nuppu "teavita" või "report", kes saab kiusava info keskkonnast eemaldada. Tõsisemate juhtumite puhul tuleb teavitada veebipolitseid.

Lastekaitse liit on loonud  õpilastele õppematerjali "Kuidas ennast ja teisi internetis kaitsta", kus on kirjas sammud, mida kiusamise nägemise või kogemise korral teha ning kuidas tõendusmaterjali salvestada.

Oluline on endast mitte liigselt infot anda ning vaadata üle sotsiaalmeediakontode privaatsussätted. Teistest pilte või videoid jagades on oluline neilt enne selleks nõusolekut küsida (vt nõuandeid, kuidas teistest pilte ja videoid tohib teha).