Toidupoodidest varastatakse toidu- ja esmatarbekaupu, hügieenitooteid ja majapidamiskaupu. Kõige suurema osa poodidest varastatud kaubast moodustab alkohol.
Nagu selgitab Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Key Paju, jagunevad vargused laias laastus kaheks: varastamised oma tarbeks ja edasimüügiks. Viimaste taga on n-ö kutselised ja süstemaatilised vargad, kel pn sihikul suuremad kogused toidu- ja tarbeesemeid ning hinnalisem alkohol.
Valdavalt on süstemaatilised vargad varajases keskeas, 30–50-aastased mehed, kel on olnud seosed narkojuhtumitega. Nende varasemates kokkupuudetes politseiga on ka muid võimalikke viiteid sotsiaalsetele probleemidele.
Kauplused saavad politseiuurija sõnul väga palju ära teha, et poevarguseid vähendada. Saali- ja turvatöötajatel tasub jälgida poes kahtlaselt käituvaid inimesi ja neid, kes on varem poest varastanud. Samuti saab läbi mõelda kaupade paigutuse, et enim varastatud tooted oleksid riiulitel lihtsasti jälgitavas kohas. Oluline on, et kauplused ise pööraksid tähelepanu oma kaupade ja toodete turvalisuse tagamisele just ennetavaid tegevusi rakendades. Koostööd on soovitatav teha ka piirkonnapolitseinikega, kes teavad kohalikke süstemaatilisi vargaid juba nägupidi ja oskavad nende eest hoiatada.
Kevadest sügiseni, mil on rattahooaeg, varastatakse lukustamata jalgrattaid. Seega tuleks neid hoida lukustatud keldris, kuuris, garaažis või hoiuruumis. Kui selliseid võimalusi ei ole, siis korteris, mis võib küll olla tülikam, kuid on kindlam. Linnas on kõige parem jätta jalgratas spetsiaalsesse jalgrattahoidlasse, mis on varundatud luku ja enamasti ka videovalvega. Rattahoidla puudumisel soovitan ratas kinnitada korraliku lukuga rattaraami küljest, sest vaid rehvi keskelt kinnitades on raami väga kerge sealt lahti monteerida.