Kuidas kaitsta oma vara varga eest

Vargad ei ole enamasti sellised. Tähelepanelik tasub eelkõige olla asjade suhtes, mis on jäetud ripakile. Foto: Sander Ilvest

Varguste arv on politsei teatel olnud viimasel aastal väikeses tõusutrendis. Kõige enam varastatakse ikka seda, mis ripakil – lukustamata jalgrattaid, valveta hoovidest aiamööblit ja tööriistu. Samuti autodest nähtavale kohale jäetud tehnikat ja mootorikütust.

Toidupoodidest varastatakse toidu- ja esmatarbekaupu, hügieenitooteid ja majapidamiskaupu. Kõige suurema osa poodidest varastatud kaubast moodustab alkohol.

Nagu selgitab Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Key Paju, jagunevad vargused laias laastus kaheks: varastamised oma tarbeks ja edasimüügiks. Viimaste taga on n-ö kutselised ja süstemaatilised vargad, kel pn sihikul suuremad kogused toidu- ja tarbeesemeid ning hinnalisem alkohol. 

Valdavalt on süstemaatilised vargad varajases keskeas, 30–50-aastased mehed, kel on olnud seosed narkojuhtumitega. Nende varasemates kokkupuudetes politseiga on ka muid võimalikke viiteid sotsiaalsetele probleemidele.

Kauplused saavad politseiuurija sõnul väga palju ära teha, et poevarguseid vähendada. Saali- ja turvatöötajatel tasub jälgida poes kahtlaselt käituvaid inimesi ja neid, kes on varem poest varastanud. Samuti saab läbi mõelda kaupade paigutuse, et enim varastatud tooted oleksid riiulitel lihtsasti jälgitavas kohas. Oluline on, et kauplused ise pööraksid tähelepanu oma kaupade ja toodete turvalisuse tagamisele just ennetavaid tegevusi rakendades. Koostööd on soovitatav teha ka piirkonnapolitseinikega, kes teavad kohalikke süstemaatilisi vargaid juba nägupidi ja oskavad nende eest hoiatada.

Kevadest sügiseni, mil on rattahooaeg, varastatakse lukustamata jalgrattaid. Seega tuleks neid hoida lukustatud keldris, kuuris, garaažis või hoiuruumis. Kui selliseid võimalusi ei ole, siis korteris, mis võib küll olla tülikam, kuid on kindlam. Linnas on kõige parem jätta jalgratas spetsiaalsesse jalgrattahoidlasse, mis on varundatud luku ja enamasti ka videovalvega. Rattahoidla puudumisel soovitan ratas kinnitada korraliku lukuga rattaraami küljest, sest vaid rehvi keskelt kinnitades on raami väga kerge sealt lahti monteerida.

Enim varguseid pannakse toime just siis, mil on suurim tõenäosus, et inimesed viibivad kodust eemal, näiteks nädalavahetuste ja pikemate pühade ajal. Seetõttu ei tasu ka avalikel sotsiaalmeediakontodel suurelt uhkustada, kui pikemalt kodust ära olete. Kui koduomanik unustab uksed lukustada, aknad lahti või isegi õhutusasendisse, on varaste jaoks pool tööd juba tehtud. Sestap on oluline meelde tuletada, et olles ise oma vara esmased kaitsjad, saame väikeste tegudega vargusi ennetada.

Varastele meeldib tegutseda varjatult, mistõttu tasub kasutusele võtta kõik abinõud, mis pikanäpumehi eemale peletaks – lukud, valgustus, signalisatsioon, kaamerad. Puhkust planeerides soovitan eemalolekust teavitada ka oma naabreid, kes saaksid vajadusel postkasti reklaamlehtedest tühjendada või teie kodust imelikke hääli kuuldes abi kutsuda.

Süütegudest tuleks politseid teavitada igal juhul, isegi kui tekitatud kahju on väike. Isegi kui iga juhtum ei leia kohe lahendust, võib see pikemas perspektiivis olla abiks süstemaatiliste kuritegude lahendamisel. Kui sisselöödud aken või lahtine uks annab märku, et koju on sisse murtud, tuleb kohe kutsuda politsei, helistades hädaabinumbril 112.