Vaade: kokkuhoid lasteaialaste ja rahvatantsijate pealt

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Erakogu

Rakvere linn on haaranud ohjad kokkuhoiupoliitikas. Esmalt sihib teravik kultuuriviljelejaid, kes käivad teistest omavalitsustest Rakveres koos, et siin rahvatantsu tantsida või muud harrastada. Nende maksustamise plaan Rakvere maksumaksja säästmise tähe all on piinlik ja halb. Mul Rakvere linna elanikuna pole midagi selle vastu, kui osa minu makstavast maksurahast läheb selleks, et näiteks Kadrina rahvas saaks siin tantsida ja pärast tantsupeol Rakveret esindades ka mind esindada, sest mina rahvatantsu ise tantsida ei taha.

Aga minult ei küsita. Nagu ei ole linn minult kui lapsevanemalt küsinud ka arvamust selle kohta, milline võiks minu eelistuse järgi olla minu lapse lasteaiapäevade sisulise poole korraldus. Praegu on lapsel lasteaias kaks õpetajat ja abiõpetaja. Kohtume ühe õpetajaga hommikul, teisega õhtul, kui lapsele järele lähen. Sellise süsteemi eelistamise tõttu sai kunagi Triinu lasteaia kasuks üldse otsustatudki.

Aga selgub, et linna jaoks on liiga kulukas pidada palgal kaht kvalifitseeritud spetsialisti, kes lastega parimal viisil tegeleda mõistavad. Kolm täiskasvanut kahe asemel rühmas on ju tore küll ja 3–4-aastaste laste puhul ehk polegi vahet, kes patse punub ja kriimudele peale puhub, kuid ühel hetkel algab lasteaias laste süsteemne kooliks ettevalmistus. Sellisel juhul kerkib mul enam kui kahtlus, kas üks õpetaja paarikümne mudilase kohta on ikka piisav.