Kiri: esimene tants on aissa, lase aga pitsid paista

Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Nii laulis ansambel Kukerpillid Rakvere gümnaasiumi 110. aastapäevale pühendatud vilistlasõhtul maailma kõige parema kooli ilusas aulas. Mõned endised kolleegid ütlesid mulle, et nemad seekord kohale ei tule, sest ei taha osaleda armsa kooli matustel. Mina seda nii traagiliselt ei võta.

Elu on nii seatud, et inimese eluaeg maa peal saab ükskord otsa ja tuleb minna vikerkaare taha taevastele jahimaadele. Eks kooliga on samuti. Ühe kooli aeg saab otsa ja uus astub asemele, sest elu läheb alati ainult edasi. Saadan siinkohal päikselise tervituse Rakvere riigigümnaasiumile, kus õpivad ka minu lapselapsed.

Rakvere 1. keskkool pani aluse sellele, kes ma olen ja mis on alati minuga kaasas. 65 aastat tagasi lõpetasin selle kooli ja töötasin oma kodukoolis pikki aastaid õpetajana. Öeldakse, et kui inimene sureb ja pärast seda ei räägi ega meenuta teda keegi, siis sureb inimene teist korda. Eks kooliga on samuti, ta elab edasi oma õpilaste mälestustes.