Epideemiateemaline konspiratiivne vandenõukoolitus

Ajurünnaku meeskonda (mängivad Grete Jürgenson, Peeter Rästas, Imre Õunapuu ja Elar Vahter) haaravad kahtlused. Foto: Kalev Lilleorg

Taago Tubin on lavastaja, kes end erksalt häälestab nüüdisaja dramaturgiale, valides järjepanu omanäolisi, tihtilugu ka poleemilisi näidendeid. Triller näikse olevat üks tema meelisžanr. Hiljutine lavastus kannab suisa pealkirja “Triller” (Ugala 2020).

Ometi pole Taago Tubina eesmärk pelgalt üleskrutitud põnevus ja pinevus, lisanduvad iroonia ja sarkasm, aga peamine on inimsuhete saladuslikkus, ärevus, keerukus.

Väärib märkimist, et Aaron Loebi konspiratiivne triller “Ajurünnak” (“Ideation”) esietendus 2014. aastal, seega ennetas tublisti koroonapandeemiat, mis võiks tunduda näitemängu kirjutamise konkreetse ajendina. Muuseas, lavastust vaadates meenus mulle järsku elavalt “Tujurikkuja” sketš “Epideemia”, vaatasin järele, selle sünniaasta on 2015. “Tujurikkuja” prohvetlikkus tundub suisa üleloomulik, siit annaks arendada tõhusaid vandenõuteooriaid. Ent tõsi seegi, et pandeemia temaatika näib täna juba enneminevik, ehkki nii muidugi ei ole. Uus kataklüsm, sõda Ukrainas, on koroona tagaplaanile tõuganud.