Eesti Linnade ja Valdade Liit küsib riigilt kohalike omavalitsuste täiendavate kulude katteks 141 miljonit eurot

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Copy
Mihhail Kõlvart küsis, kuidas väiksemad omavalitsused tulevad toime ilma riigi toetuseta. Tallinn plaanib näiteks vähendada investeeringuid.
Mihhail Kõlvart küsis, kuidas väiksemad omavalitsused tulevad toime ilma riigi toetuseta. Tallinn plaanib näiteks vähendada investeeringuid. Foto: Kermo Benrot

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus palub oma pöördumises riigikogul, vabariigi valitsusel, rahandusministril ja riigihalduse ministril 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus leida võimalus kohalike omavalitsuste täiendavate kulude katmiseks 141,1 miljonit eurot. Nimelt on kohalikud omavalitsused mures, kuidas suurenevate kuludega täita oma kohustusi elanike ees.

Selle aasta seitsme kuuga on kohalike omavalitsuste kulud küttele ja elektrile kasvanud kokku 51,6 miljonit eurot. Selline energiakulu kasv tähendab lisakuluna aastas kokku 90 miljonit eurot. Lisaks mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid oluliselt nii sellel kui ka järgnevatel aastatel inflatsioon, surve töötasule ja sõjapõgenikud.

"Meie peamine prioriteet läbirääkimistel vabariigi valitsusega oli kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra tõstmine seniselt 11,96 protsendilt 12,19 protsendile, kuid paraku ei leidnud ettepanek toetust. See oleks teatud määral leevendanud omavalitsuste 2023. aasta eelarvete seisu. Lisaks energia hinnatõusu katmisele peavad linnad ja vallad järgmisel aastal täitma ka omavalitsuste töötajate palgatõusu ootused," ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart. Ta lisas, et kui riik tõstab palka valdkondades, mis ongi riigi vastutada, on õigustatud ootus, et omavalitsused tagavad palgatõusu ka nendele sihtrühmadele, kes on otse seotud riigi valdkondadega.

Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuuluvad huvihariduse korraldamine, lasteaiateenuse osutamine, koolipidajana põhi- ja üldhariduskoolides õppetegevuse tagamine ning tugispetsialistide teenuse osutamine. Liidu juhatus tunnustab, et vabariigi valitsus on leidnud täiendavaid vahendeid üle mitme aasta märkimisväärselt õpetajate alampalga määra tõstmiseks. Kuid õpetajate palga alammäära tõstmine 23,87 protsendi ulatuses paneb surve alla kohalikud omavalitsused, kelle maksta on huvihariduses töötavate õpetajate, tugispetsialistide ja lasteaiaõpetajate palgad. Riigieelarveline toetus näiteks alushariduse valdkonnas on läbi aastate püsinud ligi 15 miljonit eurot. Arvestuslik kulu kõigi ülalmainitud spetsialistide ja õpetajate palgakasvu kompenseerimiseks on liidu hinnangul ligikaudu 57 miljonit eurot.

"Tuues näiteid pealinnast, siis Tallinn on teinud plaani investeeringute vähendamiseks ning lisaks kinnitas linnavalitsus energiasäästu suunised linnaasutustele," ütles Kõlvart ja viskas õhku küsimuse, kuidas tulevad riigi toetuseta toime väiksemad omavalitsused.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus rõhutab, et on ilmne, et 2023. aasta riigieelarves kohalikele omavalitsustele kavandatud toetused – Ukraina sõjapõgenike kulude katteks 5 miljonit eurot ja energiakulude kallinemise katteks 5,4 miljonit eurot – ei kata tegelikke vajadusi. Liidu juhatus otsustas 28. septembril toimunud koosolekul, et Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks allkirjastada valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2023–2026 ja 2023. aasta riigieelarve läbirääkimiste protokolli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles