K, 1.02.2023

Uuring: kolmandik inimestest tunneb igapäevast vajadust kellegagi juttu ajada

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Uuring: kolmandik inimestest tunneb igapäevast vajadust kellegagi juttu ajada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kersti Kriisk ütles, et üksildust kogevad eelkõige eakad, kes tunnevad puudust suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega.
Kersti Kriisk ütles, et üksildust kogevad eelkõige eakad, kes tunnevad puudust suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega. Foto: Shutterstock

Eesti elanike hulgas tehtud küsitlusest selgub, et umbes kolmandik Eesti inimesi tunneb end kas pidevalt või vahetevahel üksildasena. Kõige enam tunnevad üksildased inimesed puudust lähedastega suhtlemisest.

Küsitlusest selgus, et üksildust tunnevad ennekõike naised, nooremad inimesed, Tallinnas ja suuremates linnades elavad ning madalama haridusega inimesed. "Seega on õigus neil, kes on öelnud, et linnades kipuvad inimesed rohkem üksteisest mööda elama, kuigi elame tihedamalt koos," kommenteeris uuringut MTÜ Jututaja üks asutaja Mari-Liis Sööt.

Kuna Jututaja eesmärk on ennekõike kokku viia vanemad ja nooremad inimesed, leevendades seeläbi vanemate inimeste üksildust, vaadati uuringus põhjalikumalt vanemaealisi. Selgus, et nende hulgas tunnevad end üksildasena pigem üle 75-aastased inimesed. "Uuring viitab sellele, kui oluline on üksilduse vaatepunktist töötamine," ütles Sööt. "Nimelt kogevad töötavad vanemaealised märgatavalt vähem üksildust kui pensionärid. Üksildust saab kõige lihtsamini leevendada suheldes. Umbes kolmandik inimesi tunneb igapäevast vajadust kellegagi juttu rääkida ja lobiseda ning õnneks on enamikul inimestest olemas keegi, kellega suhelda," rääkis Sööt.

Vanuse kasvades inimese suhtlemisvajadus vähehaaval väheneb. Võrreldes nooremate inimestega, tunnevad vanemad rohkem puudust suhtlemisest pere ja sõpradega ning kinos ja/või teatris käimisest.

"Kui seost üksilduse ja üksinda elamise vahel võis oletada ka enne küsitlust, siis olulisem on rõhutada, et üksildust kogevad inimesed, eelkõige eakad, tunnevad puudust suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega. Seega tähtsal kohal on oluliste mitteformaalsete suhete hoidmine ja loomine igas eas. Võib öelda, et Jututaja ja teised sarnased algatused ei paku toetust ainult vanemaealistele, vaid seda võib näha üksildust ennetava tegevusena ka noortele," kõneles uuringu üks autor, Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor Kersti Kriisk. 

Ootuspäraselt tundsid vanemad inimesed puudust paremast tervisest. Eakad tundsid hobidest, sportimisest ning reisimisest vähem puudust kui noored.

Uuringust selgus veel, et kõige enam tunnevad inimesed puudust turvalisest maailmast (52% vastanutest), paremast majanduslikust toimetulekust (38%) ja reisimisest (36%).

MTÜ Jututaja pakub kodudes ja hooldekodudes elavatele eakatele noori seltsilisi ehk jututajaid, kellega koos aega veeta: vestelda, lugeda, muusikat kuulata, kirjutada, mälestusi jagada ja teha palju muud, mis rõõmu valmistab. Koos lõbusalt veedetud aeg aitab vähendada eakate üksildust ning sotsiaalset isolatsiooni ja tugevdada põlvkondade sidet.

MTÜ Jututaja ja Tallinna ülikooli korraldatud uuringus osales 1282 inimest. Küsitlustöö tegi Kantar Emor.

Märksõnad
Tagasi üles