Pärandist loobunud Artur peab nüüd juba kohtuga asju ajama

Artur soovis pärandist loobuda, sest ei tahtnud segada end asjaajamistesse, aga tegelikult mässiti ta kaheks aastaks segadustesse. Foto: Shutterstock

Paar nädalat tagasi kirjutas Virumaa Teataja, kuidas pärandist loobunud Artur sattus notari näpuvea tõttu sugulaste silmis musta nimekirja ja kuidas teda tüüdati e-kirjadega, mida ta poleks üldse pidanud saama.

Kuigi toonase artikli lõpus kinnitas näpuvea teinud notar Anne Saaber, et vead on parandatud, ja avaldas lootust, et lugu on lõppenud, ei ole see siiski nii. Sellel nädalal sai Artur järjekordse teate e-toimikust ning nüüd tuleb tal asju ajada juba Harju maakohtuga.

Artur tunnistab, ja tunnistas ka eelmises artiklis, et ta on lihtne eraettevõtja, kes tegeleb autode ja mootoritega, ning talle on lausa vastumeelt ajada igasuguseid e-asju. Kui ta kolm aastat tagasi kuulis, et kandideerib kolmanda ringi pärijana väikesele päranditombule, läks ta eelnimetatud põhjusel Rakvere notari Irma Rahnu juurde ja vormistas pärandist loobumise avalduse. Põhiliselt selleks, et vältida asjaajamisi ja tema sõnul asjatut ajaraisku.

Paraku tegi teine notar, Anne Saaber, kes päranduse teemaga tegeles, näpuvea ja ajas segamini Arturi ja tema venna isikukoodid. Artur hakkas keskkonna e-toimik kaudu saama päranduseteemalisi kirju ja tema vend, kes pärandit soovis, mitte. Artur ignoreeris läkitusi (“Sest ma heauskselt arvasin, et olen pärandusele kandideerimisest loobunud”), ja mis sellest välja tuli, on kirjas 12. oktoobril ilmunud artiklis.

Toona sai kirjutise lõpetada optimistlikul toonil: Anne Saaber väitis, et viga on parandatud (seda olevat tehtud juba mais) ja nüüd saavad kõik asjaosalised oma eluga rahulikult edasi minna.

Paraku see nii pole. Septembri lõpus sai Artur e-toimikust järjekordse digiallkirjastatud saadetise, mille avamist tungivalt nõuti.

Artur saatis e-toimikule vastuse, mida ta nimetas kaebuseks. Saadetisele lisas ta pärandist loobumise avalduse, tõendamaks, et tema pole asjaga seotud. Ta andis e-toimikule teada, et juba üle kahe aasta tulevad tema e-posti aadressil teated e-toimiku keskkonnast, kuhu tuleb sisse logida, dokumendiga tutvuda ja jätta maha märge, et kiri on kätte saadud.

“Miks ometi ma pean selliste asjadega pidevalt tegelema, kui need kirjad ei ole mulle?” küsis Artur retooriliselt. “Kaebuse sisuks oligi asjaolu, et mitmetes notariaalsetes dokumentides on minu nimi segamini aetud minu venna nimega. Mingil hetkel parandati dokumendid õigeks, aga teateid saan ikka mina, mitte minu vend,” selgitas Artur. “Viimase teate sain e-toimiku kaudu

27. septembril ja siis sai mul mõõt tõesti täis. Otsustasin e-toimiku kaudu kaebuse esitada. Lisasin kaebusele manusena kinnituse pärandist loobumise kohta.”

Harju maakohus tõlgendas aga Arturi kirja avalduse esitamisena kohtule. Selle tõenduseks on mõne päeva eest Arturile e-toimikust saadetud järjekordne läkitus: “Te olete 27. septembril esitanud Harju Maakohtule pärandist loobumise avalduse, mis on tõestatud Rakvere notari Irma Rahnu poolt. Te ei ole koos dokumendiga esitanud kohtule ühtegi avaldust ega taotlust. Kohus palub Teil selgitada, miks Te pärandist loobumise avalduse kohtule esitasite (sh kas ja millise toimingu tegemist Te kohtult taotlete). Kohus palub Teil vastata hiljemalt 28.10.2022.”

“Jumal hoidku! Ma ei ole enda arvates kohtule mitte mingit avaldust esitanud! Ma kogu aeg püüan selgeks teha, et ma ei soovi olla pärija ning jäetagu mind rahule,” kommenteeris Artur.

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane soovitas Arturil kohtuga ühendust võtta, siis saavad mured kohtu abiga lahendatud. “Ma ei taha mingeid asjaajamisi ja ühenduse võtmisi ja aja raiskamist. Ma tahan olla tavaline kodanik, kes saab rahus omi asju ajada,” märkis Artur.

Viivika Siplane selgitas, et Harju maakohtu menetluses oli vanaproua Reeda pärandvara hoiumeetmete rakendamise järelevalve, mis praeguseks on lõpetatud. Artur aga esitas 27. septembril kohtule pärandist loobumise avalduse. Dokumendi alusel registreeriti uus kohtuasi.

See “esitamine” on lahti seletatud eespool – vähemalt oma teada Artur avaldust ei esitanud.

“Mina ei tea, kust see nüüd välja loeti. Kõige vähem tahan ma kohut käia,” ütles Artur.

“Kui isik esitab kohtule dokumendi, millest jääb ebaselgeks, kas ja mida isik kohtult taotleb, on kohtul seadusest tulenev kohustus asjaolud välja selgitada, et isiku õigused ei jääks kaitseta,” põhjendas aga Viivika Siplane. “Kui kohus saab Arturilt täiendavat infot, saab kohus teha edasisi toiminguid. Sealhulgas välja selgitada, miks e-toimikust tulevad talle jätkuvalt teavitused.”