Ligi poole arvele võetud töötutest moodustavad alles verivärsked tööotsijad

Tööturul registreeritud isikute eelnev töökogemus valdkondade kaupa Foto: Eesti Töötukassa

Eesti Töötukassa andmetel osutavad Lääne-Virumaa tööpuuduse näitajad, et olukord maakonnas on vähemalt sama hea või halb kui mujal Eestis. Praegugi kalduvad esmajoones need inimesed kaotama oma töökohta, kel puudub erialane ettevalmistus ega pole ka töökogemust.

"Meie soov on, et iga inimene, kes tahab töötada, saaks tööd teha," rääkis töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. "Lähikuud saavad olema kindlasti tööturul keerulised, sest prognoosid näitavad, et majandus langeb. Täna peaks iga inimene mõtlema hakkama, et kas ja mida ta veel oskab, mida võiks juurde õppida, milline on tema plaan B juhuks, kui tänast tööd enam pole."

Töötuid on Eesti Töötukassa andmetele Lääne-Viru maakonnas tänavu vähem kui aastal 2020, aga rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Praeguse seisuga on ennast arvele võtnud 1929 inimest, mis teeb maakonna töötuse protsendiks 7,3 (Eesti keskmine 7,4). Enim töötuna registreerituid pärineb Rakvere (500) ning Tapa vallast (400) ja vähim Haljala vallast (100). Sinna vahepeale mahuvad Vinni (240), Viru-Nigula (200), Väike-Maarja (160) vald, Rakvere linn (150) ja Kadrina vald (120).