Galerii ⟩ Oskuslikult paigaldatud lõhkelaeng muutis ohtliku korstna ohutuks kivihunnikuks

Täna ennelõunal varistasid spetsialistid Tapa logistikapargis ligi 30 meetrit kõrge vana ja ohtliku korstna.

"Läks väga hästi – täpselt see suund, mida me tahtsime, sinna ta kukkus," kommenteeris alluvate tööd kapten Urmas Tonto 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonist. Tonto täpsustas, et enne õhkimist pandi korstna juurde marker. "Sinna peale kukkus ja mitte keegi pole vigastada saanud," lisas ta.

Kuidas saavutati korstna kukkumine õiges suunas? Tonto tõi esile kolm faktorit: lõhkelaengu paigutus, korstnasse tehtud langetussälgud ja julgestustrossid. Lõhkeainet, dünamiiti, ei kulunud mitte rohkem kui poolteist kilogrammi. Küsimusele, et kas siis, kui oleks pandud kolm kilogrammi, lennanuks kivid Rakverre, vastas Tonto, et ega lõhkeaine mingi imerelv ei ole. "Mida suuremaks pauk läheb, seda vähem me kontrollime, kuhu korsten kukub," selgitas ta ja tõi näite, et kui korstna tagumine jalg ka vigastada saab, ei tea enam, mis suunas liikumine toimub.