Tapa valla haridusreformist ausalt ja keerutamata

Elmu Koppelmann. Foto: Ain Liiva

Aastaid on räägitud vajadusest muuta Tapal koolivõrku. On mitu põhjust, miks seda on vaja teha – demograafiline situatsioon, õpikeskkonna nüüdisajastamise teema, osa õpetajate töö taseme küsitavus osas koolides (sellest ei juleta praegu üldse enam kuskil rääkida, aga probleem on olemas), riigigümnaasiumi valmimine, õppevahendite küsimus, valik- ja vabaainete mitmekesisuse teema jne.

Tegelikult on põhjusi veelgi. Kuid kõigi nende probleemide lahendamiseks peab olema eesmärk ja selleks eesmärgiks saab olla ainult õppetöö kvaliteedi tõus, Tapa valla õpilaste õpivõimaluste paranemine, sest muidu ei ole sellel kõigel mingit mõtet. Kvaliteeti saab tõsta mitmeti, kuid selge on see, et Tapa vallas tuleb kooliharidusse tulevikus investeerida, ja mitte vähe. Küsimus on, kas vald on selleks valmis ja kas seda ka suudab. Praegu on tunne, et lihtsalt liidetakse ja lahutatakse paberil, et näidata, et tehakse tööd.

Vanasti oli selline väljend nagu Itaalia streik: näideldakse, et tehakse tööd, aga tulemust pole. Ja ilmselt saab ka iga lugeja aru, et kaht vaest kokku pannes ei tule kokku rikast. Aga nii Tapal tehakse. Kõige koledam asja juures on veel see, et praegune vallavalitsus tungib sisse lahtisest uksest. Paljud inimesed tegid mitmel aastal korralikult tööd (tunnistan, et osalesin töörühmade töös vähe, kuna olin kas koolis või trennis). Saadi valmis Tapa valla hariduse arengukava ja lisaks sellele tegevuskava, mis oli arengukava täpsustav dokument. Nüüd on paar “tarka” ametnikku, ilmselt kellegi soovitusel, võtnud ette ning teinud oma dokumendi, kus ei arvestata kogukondade ega lastevanemate ootustega.